Itaaliast tulekust on möödas juba üle kuu aja.. ja ma polegi veel siia lõpusõna kirjutama jõudnud.. Aga teate, eriti pole tahtmist seda enam teha, kuna siis ma nagu lõpetaks mingi ajajärgu ära.. aga miski ei lõppe veel! Kavatsen seda paika külastada nii tihti kui võimalik. Võin julgelt väita, et see oli mu elu üks kõige lahedamaid aegu. Ja üks elunauditavamaid paiku, mida olen külastanud. Milline elustiil, millised nautimused, millised paigad, söögid......
Kes teab, võib-olla oli see mu elu suurimaid otsuseid sinna minna, sest on üsna tõenäoline, et ma olen tulevikus selle maaga üsna palju seotud..
Koju jõudes ootas mind aga ees tohutu rodu igasugu seiklusi hiiumaal, saaremaal, pärnumaal, narvas ja mujal. Nendest pean lausa pildiraamatu kirjutama.. Suve viimasel kuul tuli mulle M. külla.. ja ka sellest peaks eraldi topicu tegema, kuna mul on üsna õige eelaimdus, et kõikidele eestlastele oleks huvitav lugeda, mida makaronisöödikud sellest täiesti uskumatust põhjamaast arvavad.
Hetkel on magamaminekuaeg, aga ma sügavalt loodan, et mul on viitsimist ja aega seda blogi jätkata, kuna tundub, et põnevaimad sissekanded on alles tulekul.. endalgi nii põnev lugeda ja meenutada juba neid kaugeid välisüliõpilasaastaid ;)
Olen juba teist päeva Eestis ja ma võiksin veel kirjutada oma suurepärasest sünnipäevast ja üldse viimastest päevadest makaronimaal.. hetkel olen kodus, väsinud ja ei viitsi midagi teha. Aga hea on olla :)
2 nädalat veel... kuna ma olen ju viimase-minuti-mees, siis nendel päevadel teen kõike korraga, et saaks ikka viimast võtta.
Söön
Praen
ilmselgelt...
Teen sõbrapilte
Michele tuli reedel siia. Olime peaegu terve nädalavahetuse rannas. Avastasime jälle uue koha, kus käia:
Zoagli!
Jäime vahele
...ja taasavastasime vana:
Camogli
Väga kaval, et nad majad ruumiliseks värvivad!
Pizza
nende tüüpidega...
ja nendega.
Siis olen veel eksameid teinud. Kaasaegse kunsti ja maastiku tunnis tegime installatsioone ja saime tulemuseks maksimumpunktid ja Lode (mis tähendab siis suuuuurepärast :)
Ja siis tegin veel proovijoonistamiseksami, kus pidime kooli siseaedasid sketšima, tegin tööst pilti kah:
Nii ja seejärel on mul veel esitada projekt Firenzes, ja joonistamise ning fotokursuse tööd. Ajan juba dokumente koolist välja astumiseks... kuigi see itaalia bürokraatia ajab täiesti lolliks.. koguaeg on mingi jama, et saadetakse ühest kohast teise ja teisest kolmandasse, allkirju on vaja 100 jne.. A noh...
Pilet on ostetud 5. juuliks. Sõidan Roomast Riiga, sest nii on odavam ja Riiast otsebussiga Tartusse. Peaksin graafiku järgi jõudma pool 3 öösel Tartu bussijaama..
Katsun veel oma sünnad enne ära pidada ning suurtelt lahkumuspidudelt elusana pääseda.
Ma ei teagi, kas meel on kurb või mitte.........
Friday, June 10, 2011
Mul on jäänud siin vähem kui kuu elada. Rohkem ma siin korteris ei suudakski vist olla. Kuigi asukoht on super, neighbourhood on väga ilus, isegi palm ja aprikoospuu on siseaias ja puha.. Korterikaaslased on tegelikult ka üli toredad, aga hoolsus annab soovida. Varem mind ei häirinud, et köögivalamus on harilikult mõned (või rohkem) pesemata nõud, enamus tarvitatud esemetest lauale jäetakse, et jalanõudega sees käiakse, vetsupotiäärt alla ei panda ja enamasti väga suurt hoolitsust kodu vastu üles ei näidata. Võib-olla ma oleks sellele mõelnud, et poissmeestega koos elamine võib tülikaks muutuda. Ja see kass.. algul arvasin, et ma olen kassivihkaja ameti maha pannud, aga nüüdsest ei meeldi nad enam mulle üldse üldse! Bia kuses mulle mitu korda (enne kui talle opp tehti) voodisse ja ma pidin koguaeg valvama et uks kinni oleks ja ta sinna ei pääseks. Siis on tal harjumus KÖÖGI LAUAL kõndida ja üldse närvidele käia. Nagu mu sahtleid avada ja oma karvu sinna puistata ning koguaeg välja küsida ja siis kohe tagasi tahta (ja nii järjest 10korda). Ta võiks ju mu vastu nunnu olla ja paitada lasta, aga kui ta ära tüdineb, siis tuleb küll küünte ja hammastega kallale.
Tahaks kuskil oma äranägemise järgi asju ajada, sokkides ja pesuväel ringi lasta ning toad ilusad ning lõhnavad hoida. KODU!!!
Samas kõik teised asjad on nii ahvatlevaks muutunud, sest suvi on ju käes! Iga päev saab vahemeres ujuda, rannal päevitada, linnasid ja loodust nautida jne. Koolis on ka väga põnev, kuna eksamiperiood on alanud ning lõpuks saab oma projekte teha ja joonistada, ei pea istuma loengutes, kus ma võib-olla poolest heal juhul aru saan. Jaa siis koguaeg väljas olla, õhtuti on nii ilus ja soe.. või teha sõpradega koos kooliasju ning lihtsalt rääkida ja tšillida.
Enamus mu suurimaid sõpru on juba käinud Sitsiilias ja lähevad jälle reisile- Sardeeniasse.. teevad plaane ja broneerivad pileteid.. tahaks ka minna, aga kuna ma olen vist juba kõigist teistest nii palju näinud ja igal pool käinud (Michelega), siis ei olegi väga kurb.
Muideks, Susi leidis endale töö Sardeeniasse! Tal ikka nii veab.. et ta austerlane on.. sest Itaalia on täis selliseid kohti, mida omavad sakslased, prantslased ja muudest kohtadest pärit inimesed, kes alati aitavad oma kaasmaalasi töö leidmisel ja nii. Mitu saksa tüdrukut õpetavad keelt individuaaltundides ja saavad selle eest kõva pappi. Kes eesti keelt õppida tahaks??
Ega mul oli plaan otsida ja uurida, et kuskile juulikuuks tööots leida, aga mu omaksed lausa käsivad mul juba koju tulla..
Oeh, ma juba praegu igatsen kõike ja söön itaaliapäraseid toite nii palju kui saan, sest Eestis on see suhteliselt kallivõitu.
Samas ma igatsen kodu ka sama palju. Küll siinmaal saab ikka tihedamalt käima hakata ;)
nädalad on läinud kui linnutiivul-tuuleviivul.. nüüd ongi viimase kuu algus käes ning käed ja jalad tööd täis. see on osaliselt ka suur trenn, kuna eksamipäeval ma jooksin vist küll 10km täis, enamasti treppidest. jah, eksami tegin ära täna, see laboratooriumitrall kestis juba 9 kuud.. sain 26 punni 30st.. kohalikud ütlesid, et jama tulemus, aga ma olen küll rahul, kuna tegin kõik itaalia keeles ning kerge see polnud.
ehk saate midagi aru?
nädalavahetus läks suhtleliselt pekki, kuna vihma sadas ja välja ei tahtnud väga minna, kontsert parmas jäi vihma tõttu ära, kuhu me 2h sõitsime, michele sai ületundide eest parkimise tõttu trahvi ja üldse... aga mis seal ikka- rannas sai siiski käidud, sünnipäeva peetud ja isegi koolitööd tehtud.
veel mõninagid märkusi itaaliast:
meie jaoks on harilik, et enne, kui uksest sisse minnakse, lastakse teised inimesed välja. siin aga on see justkui vastupidi- absoluutselt igas kohas trügitakse ennem sisse. kõndisin mööda tänavat, kus olid toimumas ehitustööd ning seal mahtus vaid üks inimene kõndima. tüübid aga mahutavad oma vihmavarjudega kah sinna tänavale ning mina pean ootama, kui nad minust kõik mööda saavad, et ma edasi saaksin minna. bussist väljaminek on võimatu, sest nad lihtsalt peavad enne sisse mahtuma.. igal pool! veider.
siis mu arhitektidest erasmuse sõbrad pidid alustama oma projekti detailidest ning lõpetama plaanidega.
ühel hommikul, kui ma liiga hilja üles ärkasin ning mul oli endateada vaid 15minutit, et kooli jõuda, kuna eksam pidi algama kell 9.. ma ei jõudnud hambaidki pesta ega midagi ning jõudsin läbimärjana kooli, kus siis pidin professoreid tund aega ootama... jube
koolist veel: mul on jäänud teha 5 eksamit: fotograafia, joonistamine, itaalia kirjandus ning üks kõige suurem projekt, mille tarbeks sõidame firenzesse juuni lõpus, kuid see hakkab varsti juba valmis saama. tihe lugu, kuid ma usun, et saan kõigega hakkama.
üks lahe projekt on meil veel käsil, kus ma teen kahe arhitektiga installatsioone ühes elamupiirkonnas. tegime seal juba ööläbi videosid ja varsti monteerime kõik kokku.
usun, et presentatsioon tuleb lahe, sest kõik teevad väga põnevaid projekte. eksam on teisipäeval.
ostan varsti lennukipileti, peaksin saabuma 5. juulil. sünna pean küll siin, aga koju tulles teen ka raudselt ühe itaaliateemalise peokese. sain just inspiratsiooni ka. ühel päeval kesklinnas sattusin peale rahvatantsude üritusele ühe baari ees, kus meistrid õpetasid kohalikke tantsima. mängisid tamburiini, akordionit ja laulsid.. mulle nii õudsalt meeldib!! need on rahvuslikud pizzica ja tarantella tanstud, ühe panin kunagi siiagi ülese. tahaks ka õppida, järgmisel nädalavahetusel on kursused, aga need maksavad 40 eurot, niiet jääb vist ära. küll ma selle ise oma sitsiilia ja puglia sõprade abil selgeks saan!
igaljuhul on veidike kahju juba ära minna, suvi on siin nii mõnus ja SÄÄSKI POLE peaaegu üldse. itaalia on mulle küll väga hinge läinud, kõik need inimesed, keda siin tunnen ja söök ja loodus ja eluviis.
samas igatsen oma kalleid sõpru ja peret ja suusit ja vesiveskit ka muidugi.
nüüd just küsisingi poodidest suuri kaste, et saaksin hakata oma asju ära koju saatma.
vot siis, eks ma tegutsen vaikselt edasi, teie pidage vastu seal suure kuumuse käes! meilgi on soe, aga vihmaga on ka praegu üsna mõnna.
