I advent

Ciao kõigile! Oleme rõõmsalt jõudnud Perugia linna ja tänasest päevast saate fotosid vaadata SIIT

Minu täiendatud PORTFOOLIO, aga tuleb uus teha, kuna seal pole rohkem ruumi

Sügis Santa Chiara õppekeskuses 2014. Neid fotosid on iga aasta tehtud juba kakskümmend viis aastat, nüüd sain ka mina pildile!
Täna on Ameerikas Tänupühad, seega viimse koosviibimise puhul käisime restoranis kooli juhatuse ja kolleegidega söömas ja veini nautimas. Sain kõikide oluliste isikute kontaktid ja kallistused. Väga, väga tore on siin olnud ning ma kavatsen kindlasti tagasi tulla külla! Nüüd on veel mõned asjaajamised teha ja siis algab turisminädal...

Nonii, nüüd olengi üksi siin suures vanas 14.sajandi kloostris, mul on täiesti oma suur hoov ja vaade ümbritsevale orule, 100 tuba ja internet ja teen mis tahan! Hommikuti tulevad muidugi koristajatädid ja ma ka siin vahel aitan mingeid asju teha. Reedel toimub siin üks kunstinäitus, mida korraldame, seega tegevust leidub. Homme on kontorirahvaga lõuna ja siis juba reedel teengi viimased asjatoimetused ja laupäeva õhtul saabub Madli.

Eile oli viimne õhtusöömaaeg, võtsime ühe köögitädiga kahepeale isegi punase veini ja hiljem sai veel teiste professoritega juttu aetud, kontakte vahetatud ning hiljem tudengitega kõik veinid ära joodud, mis pagasisse ei mahtunud! Osa rahvast vaatas veel mingeid filme, kuna nad startisid kell 3 öösel ja magama ei läinudki. Läksin siis ka seda muuvit vaatama, mis oli ääretult ameerikalik: seksuaalsed naljad, ameerika jalgpall ja tobedad naljad (vähealt minu jaoks). Ega ma seda eriti ei kannatanudki, läksin vaatasi ise oma toas üht väga head itaalia filmi "Mine Vaganti", mille kõik soundtrackid mulle väga meeldisid:

Kohtusin siin jubba varem ka ühe ameerika kunstnikuga, kellel on maailma lahedaim stuudio, millest ma pilte üles vehkisin. Tal on koduleht ka, kus saab tema töid näha:

https://rickwoodbury.wordpress.com/

Stuudio omaniku Ricki märkmik

Esiplaanil Peruust pärit Mabel kinkis kõigile kööginaistega koos tehtud foto!

Eile toimus siis suur õhtusöök itaalia peredega, kes vahepeal ameerika tudengitega olid sõbrunenud ja suuuur näitus tudengite tehtud töödest (3 kuu jooksul), parimad pildistasin üles, aga mulle meeldisid kõik! Õhtosöök oli imeliselt hea ja hiljem oli meil au kuulata Itaalia ühe parima akordionisti kontserdit! See oli lihtsalt ülevoolavalt melanhoolne ja kaunis! MINA sain talle kohvi teha isegi (uhke värk)! Ta hakkas mängima samas saalis, kus rahvas veel sõi ja algul oli see nagu saade õhtusöögile, kuid natuke hiljem tõsteti õnneks muusiku lähedale laudade asemele toolid, et publik saaks istuda ja kuulata. Õnnetuseks enamus ameeriklasi ei tundnudki üldse huvi (järelikult ei osanud maestro andeid hinnata) ning läksid kuskile ära. Mingi hulk inimesi jäid ikka kuulama, enamus täiskasvanud ja õppejõud ja mina ja mõned tudengid. Maestro mängis kõikvõimalikke erinevaid muusikastiile Bachist jazzini ja isegi aariaid 16nast sajandist, mida tegelikult akordionil üleüldse ei mängitagi, kuid tema eksperimenteerib! Ta oli väga aldis mängima, kuna ta polnud sellel päeval veel mänginud ja ütles, et ükskord sõbra sünnipäeval mängis ta üle 400 loo!!!!! Hiljem müüs ta ka plaate ja mõned isegi ostsid, aga see oli üsna kallis... Hiljem jäime sinna veel rääkima, ta oli väga jutukas ja ka palade vahele rääkis lugusid ja seletas lahti erinevaid stiile. Enne äraminekut surusime kätt ja ta isegi tervitas mind "itaalia moodi" hihii!


Mõned näited - Napoli "Tarantella" ja Prantsuse "musette":

Ja nüüd fotod ameerika tudengite töödest: