mahvia

Nonii, nüüd olengi üksi siin suures vanas 14.sajandi kloostris, mul on täiesti oma suur hoov ja vaade ümbritsevale orule, 100 tuba ja internet ja teen mis tahan! Hommikuti tulevad muidugi koristajatädid ja ma ka siin vahel aitan mingeid asju teha. Reedel toimub siin üks kunstinäitus, mida korraldame, seega tegevust leidub. Homme on kontorirahvaga lõuna ja siis juba reedel teengi viimased asjatoimetused ja laupäeva õhtul saabub Madli.

Eile oli viimne õhtusöömaaeg, võtsime ühe köögitädiga kahepeale isegi punase veini ja hiljem sai veel teiste professoritega juttu aetud, kontakte vahetatud ning hiljem tudengitega kõik veinid ära joodud, mis pagasisse ei mahtunud! Osa rahvast vaatas veel mingeid filme, kuna nad startisid kell 3 öösel ja magama ei läinudki. Läksin siis ka seda muuvit vaatama, mis oli ääretult ameerikalik: seksuaalsed naljad, ameerika jalgpall ja tobedad naljad (vähealt minu jaoks). Ega ma seda eriti ei kannatanudki, läksin vaatasi ise oma toas üht väga head itaalia filmi "Mine Vaganti", mille kõik soundtrackid mulle väga meeldisid:

Kohtusin siin jubba varem ka ühe ameerika kunstnikuga, kellel on maailma lahedaim stuudio, millest ma pilte üles vehkisin. Tal on koduleht ka, kus saab tema töid näha:

https://rickwoodbury.wordpress.com/

Stuudio omaniku Ricki märkmik

Esiplaanil Peruust pärit Mabel kinkis kõigile kööginaistega koos tehtud foto!