Week-END

Peale reedest itaalia kirjanduse loengut, väljusin aulast muie suul. Pool klassist (ligi 30in) koosneb jaapanlastest, kellega pole mul olnud vist ühtegi kokkupuudet, ja ei tule ka (tegelt tahaks). Nad on alati rühmiti koos, räägivad ainult oma keeles ja äratavad aukartust. Vaene õpetaja muidugi, kui ta iga tunni alguses peab küsima nimeliselt, kes kohal on: Wung Chao? May Hu? Wu Hai? Ci Lu? umbes niimoodi... :D Kui nad ka itaalia keeles peavad midagi ette lugema, on selgesti aru saada aktsendist... ehk siis nad rõhkusid enamasti ei kasuta. Aga mitte üldse halva pärast! Lihtsalt tore ja naljakas on. Tunni alguses tegi üks jaapani poiss mu selja taga cocat lahti ja see purskas kõik ta ette maha "OOOOOHHHHHHHH" :) Nad tunduvad siirad. Ja neil on alati kõikvõimalikult tehnilised pihukompuutrid (ja muud tehnika imed) näpus.
Igajuhul, pärast tundi pakkisin asjad ja lippasin rongile. Väljas oli pusa-ilm. Arezzosse jõudes aga oli nii külm, et pane või jope selga... Genova ongi tegelt üks soojemaid paiku Põhja-Itaalias (mereäärne koht).
Tol õhtul maitsesime Laura tehtud hõrgutisi- praekala ürtide ja sidruniga ja nende tehtud valget veini. Ja rapat (spinati-taoline ollus)..
Õhtul oli kontsert, kus esines Michele sõprade bänd, üks noor tšikk, kellel on üli hea hääl, laulab Janis Joplini lugusid... ja teisi ka. Tsillisime seal siis Lele ja Claudiaga, kuni nad lahkusid ja siis tegime piljardi-bätteli.

Laupäeval sõitsime UMBRIASSE. See maakond on Toscanast järgmine, lõuna poole. Seal on Kesk-Itaalia kõige suurem järv, kus asub kolm saarekest. Nendel elab umbes 20 inimest, neil on seal kõik oma kool ja puha..
Järve äärest leidsime maastiku arhitektuuri:

Suvel on seal uhke rand ja disko

Igal monumendil oma lugu

See oli mu lemmik

Mina lillede vahel

Seejärel sõitsime niisama ringi ja käisime mõnes väikses asulas jalutamas... need kaunid kohad on suhteliselt turistikesksed, kuid seal ka elatakse üsna jõudsalt:

Promenaad

Keskaeg versus tänapäev

Tukk

Ma olen siin just parasjagu vihane Michele peale, et tal ilusamad pildid tulevad

 See oli väga huvitav väikelinn. Sellel piazzal asus üks raamatupood, mis oli suunitlusega alkeemiale, haldjatele ja muudele selletaolistele teemadele.. väga põnev. See linnake on ise kah üks müstiline paik.

Piazza

 Vahepeal eksisime ära dolcettade (dolce= magus või maiustus) poodi, kus müüdi koogisarnaseid hõrgutisi... Ostsime suisa 3! See on siin kolmas, mida mina enam ei suutnud.. kuigi pärast tuli veel üks jäätis kah ära!

Hõrk ja erootiline dolce

Edasi sõitsime Cortonasse. See on üks Arezzo provintsidest. Selle asutasid etruskid ning see on Toscana üks vanemaid kindluslinnu, pealegi väga ilus. Ta asub künka otsas, niiet vaade sellele paigale on väga lahe. Keskaja oli Cortona võimas riik, mis suutis vastu seista Sienale ja Arezzole. Praegu on see aga võluv vanade tänavate rägastik, kus asub raekoda, muuseumid ja muud renesansspärlid. Panen ühe netist võetud pildi ka siia, kuna meie jõudsime sinna alles pimedas kahjuks.

Raekoda

Väike pargike

Keskväljak

Kindluse sein kivist kilpidega

Koll

Hiljem sõitsime Firenzesse kolmekesi. Õigemini sellest edasi kuskile väikese linna klubisse, kus toimus ühe tüübi kontsert, kes viljeleb punkrokki. Praegu on ta 50 aastane, kuid näeb palju noorem välja.. meenutab mulle Hendrik Sal-Sallerit ja Friedrich Kuhlmanni.Ta oli 1980ndatel aastatel eriti edukas, kuid kirjutab ja esineb ka praegu. See tüüp pidi olema üks nendest, kes saab tänu oma muusikale ära elatud, ja vähesed saavad. Samas laivil mulle meeldis kõige rohkem trummar. Michele ütles selle peale, et ma ei saa lihtsalt sõnadest aru :D Lahe oli nende puhul see, et nad esinevad vaid kolmekesi: laulja(+ kitarr), bass ja trumm. Kõik. Aga nad omavad lava ja sellel tüübil ON šarmi!

Tantsisime lolliks ennast kontserdi ajal ja pärast veel ka.
Siin on üks cool video: 

Ülejäänud pildid (mitte palju) on SIIN.

Viimased päevad olid tegevust täis, magada sain vaid mõned tunnid öösel, sest tegin seda kuramuse kooliasja.. eile oli siis eksam. Hommikul kell 8 tegin Davidele sünnipäevakoogi, siis käisin veel arsti juures, kes võttis selle lapi ära selja pealt ja ütles "va bene" ("hästi") ja "go", niiet selle furunklikesega on nüüd asjad ühel pool :)
Siis läksin kooli printima ja andsin töö ära. Jõudsin TÄPSELT õigeks ajaks (14.15), kuid pidin siiski umbes 3-4 tundi ootama, sest ma olin viimane. Vaatas mu ploki üle, küsis mõnda küsimust, rääkis, mis vead olid, ja sain 26punni 30st! Olen rahul. Tean ise, et oleks võinud VEEL teha, aga nagu ikka- aega napib koguaeg :)

See on naljakas, et kui midagi läheb korda/on korras, siis eestlased ütlevad "normaalne", itaallased aga "va bene" ("hästi"); kui midagi on parem kui korras, ütlevad eestalsed "väga hea", itaallased aga "perfetto" ("perfekne"). Jõudsin selle arusaamani just hiljuti, et kui positiivne keegi elus on.

Peale eksamit jõudsin koju 5-6 ajal ja läksin umbes kohe magama, sest pea valutas. Ja ärkasin järgmise päeva hommikul alles.. unevõlad :D nüüd on hea olla, varsti on itaalia kirjanduse tund ja siis lähen vist Arezzosse. Vaja on teha veel 2 eksamit koos teiste õpilastega, aga nendeni on aega küllalt, niiet saab jälle rahulikult võtta! Märtsist hakkavad uued kursused, niiet tegelen nende valimisega...
Ilm on suvi, st päike paistab, kõik õitseb ja linnud laulavad.. ja soe on. Niiet tulge sealt pingviinimaalt mulle külla, kui kopa ette viskab :)

Õues...

...MÜRISTAB JA VÄLKU LÖÖB - VANAPAGAN SILKU SÖÖB!

miki kontrollib mu itaalia keelest inglise keelde tõlgitud koolitööd praegu. kell on 1:15 öösel.
homme hommikul teen üht projekti luigiga
siis kell 15 on mul itaalia keele test itaalia kirjanduse aine jaoks
seejärel pean ma parki analüüsima minema teise linna otsa
ja siis kõvasti oma tööd tegema, sest jäänud on veel 2 päeva ja 2 ööd... viimase minuti inimene nagu ma olen.

 vaadake kindlasti üliandeka Ema (mu korterikaaslase) üllitisi SIIT !



öösel ma kardan äikest... :S

Käisime trippimas

Õied on ühe päevaga juba palju suuremaks läinud

Nervi asub umbes 15min bussisõidu kaugusel mu kodust

Nervi on üks linnaosa Genovas... see on Nervi sild

Kaktus

Mandariinipuuallee:D

Liguurias langeb rannik järsult merre

Elajad

 

Kärbes

Õpetab

ahahahahaha

kevaaaaaad!

haha ma ei saa naeru pidama :D

minu arust, kõige naljakam naer on davide'l, kes minu kõrval toas oma filme vaatab või midagi, ja naerab, niiet igale poole on kosta:D
teise koha annaks Salvatore'le... kellega ma kaks  nädalat siin koos elasin.. a ta on hästi siiras. ja tema naer ka. üli naljakas tüüp.. peaks lindistama!
kes saab kolmandaks?

vihmane genova

tere-tere. olin siin oma furunklitega hädas, käisin arstilt arstile ja nüüd täna tehti mulle sinna sisse väike auk ja pigistati plöga välja. ma pole vist kunagi nii suurt valu tundnud! ei teinud nad mulle narkoosi ega midagi. aga tegelt pole hullu. mul pisarad lendasid silmadest kui ma seal lamasin ja nad mind surkisid :( aga doktor oli tegelikult tore ja tegi kõik kihku-kähku ära. ja siis ta naeris mu krooksuva telefonihelina peale.
homme lähen jälle ja siis ta paneb mulle sinna uue rohu peale. antibiotsi kuuri pean lõpuni tegema, sest seal tekkis infektsioon ja on parem kui kõik korralikult ära paraneks. pole ise seda näinud veel, kuna plaaster on peal, aga valutab natuke vähem kui enne. niiet lõpp hea- kõik hea!

olen siin kooliasju kodus teinud enamasti, sest vihma koguaeg sajab ja mul pole vihmavarju genovas. ja kui väljas on niiske, on kodus ka ja riided ei taha pärast pesu kuivada.. aga järgmistel päevadel pidi päike tulema. mingi 14 kraadi sooja on praegu. vaesekesed, teie, põhjanabalased! kuulsin, et vb tuleb teil isegi -30kraadi. tüübid siin ei suuda ära imestada, et kuidas me seal ellu jääme :D

täna üritas davide mulle selgeks teha, et ennem tuleb süüa esimene taldrik riisi või pastat või midagi ja SIIS alles kartulit. ja et see on NORMAALNE, et mitu erinevat rooga on õhtusöögil. haha

vaene Bia mäub koguaeg ja on ilmselge, et midagi on väga korrast ära. ma ei saa aru, mida see ema viivitab sinna veterinaari juurde minemisega! pean talle meelde tuletama koguaeg. varsti läheb.

ma lähen itaalia keele kursustele jälle varsti.. ma ei peagi ainult arhitektuuri osakonnast aineid võtma.. parem ongi ju, et ma keele ka paremini selgeks saan, mis mõtet siis siin itaalias muidu vegeteerida on! vb saan inglise keelt ka võtta, aga pean uurima.

mis siis veel... kes huvitatud on suveks trimmi saamisest, siis külastage meie ühist blogi , et meiega ühineda: suvekstrimmi.blogspot.com
üritan siin tervislikumat eluviisi harrastada, pealegi, nüüd peab kokku ka hoidma.

aahjaa, ja madli tuleb mulle 7. aprillil külla! olen väga ärevuses, tahaks juba oma sõpru ju näha! siis on ilmad juba MEGA ilusad ja turul hakatakse müüma värskeid puu-ja juurvilju ja saab kõiki retsepte katsetama hakata! ootan veel kõiki kõiki külla! korraldan soovi korral kohe tuuri ja puha :)

Kõik juba vaikselt tärkab... isegi kivimüür

pidage siis vastu seal jääkarude maal (nagu osad siin arvavad) või siis tulge vahemere äärde.

:)

Viimased nädalad olen koolitööd teinud, sest varsti tulevad eksamid ja tahaks õigeaegselt nendeks valmis olla. Veits keeruline on üks aine, kus ma pean individuaalselt kõike tegema ehk siis enda jaoks kõik inglise keelde tõlkima, sest muidu ju muffigi aru ei saa. Teist projekti teen Luigiga, kelle juures ma siis käin, sest kooli oleks tüütu minna. Teeme oma asju, vaatame Simpsoneid, siis vahepeal arutame Itaalia poliitika olukorda ja sööme tema kokatud asju. Väga maitsvad, muideks. Tunnen end temaga kindlamalt, kuna üksi on siin neid kooliasju keeruline teha. Keelebarjäär.

Kodus olen ka nüüd siin enamus aega olnud. Ehk siis mõnulen voodi peal ja joon teed ja tsillin. Eriti mõnus on siis, kui päike paistab aknast sisse, väljas on kah päris soe. Käisin siin ükspäev "jooksmas", ja avastasin vingeid kohti jälle.

Davide ja Ema (ja Serena ja teised) on kah enamasti kodus, niiet igav ei hakka.

Nädalavahetusel käis Michele siin ja üritasime seda arvutiasja korda saada (vargaid identifitseerida), kuid see koht oli kinni ja peab teine päev üritama.
Kui ta jõudis, siis ütles, et tal on mulle ÜLLATUS. Ma küsisin naljatlevalt: "Roosid, vä?" Ta oli päris imestunud, sest nii oligi. Nagu valentinipäevaks. Eriti nunnu, kirjake oli ka ja.. mulle polegi varem kingitud niimoodi sellist kaunistatud kimpu. Mina tegin talle tiramisud, aga Ema oli juba sealt osa ära säänud, naljatilk! Ei tulnud tegelt nii hea välja, kui kodus... Aga mõte loeb!
Tol ohtul läksime pitsasid sööma (MMMMMMMMMMM...!) Algul otsisime restorani, ja kui olime leidnud, tuli välja, et see on ainult 12ni lahti (jah, olime suht öösel seal), ma juba hakkasin välja minema, kuni M kutsus mind tagasi. Saime laua. "See on Itaalia", ütles ta mulle. Siin on kõik võimalik. Ülihead pitsad olid.
Järgmistel päevadel tsillisime niisama ja pühapäeva õhtul käisime turu peal, kus müüakse igasuguseid toiduaineid (juustu, liha, leiba, oliive, juurvilju, veini, lagritsat, sokolaade, mereande ja muud kõike võimalikku) OTSE MAALT. Hästi kvaliteetne värk. Ükskord ma ju kirjutasin sellest ka... Ostsime paraja hunniku maitsvaid asju kokku ja seejärel kodus nautisime neid maitseid! Jäi alles kah, järgmisteks päevadeks. Täna tegi Davide tortellinisuppi. Tortellinid OTSE BOLOGNIAST! Ülihea.

Itaalias elatakse selleks, et süüa.

Egas siin muud väga polegi, ilm läheb järjest soojemaks mulle tundub, ja koolis aina kiiremaks. Lähengi nüüd ja teen oma asju edasi.

SAU

Ärgake!

See on kõige ägedam Itaalia laul! Tantsin iga hommik selle järgi! Vaat kui energilised on nende rahvalaulud, ja tants on ka kohe palju hoogsam kui meie liipamised. Noh peale Kaera Jaani vist. Mul on üldse mingi eriline tõmme siukeste rahvuslike tantsude-laulude vastu, näiteks ka mustlasmuusika...

Üks tore video Jaanist kah!

Vanad jutud

Arvuti lugu:

Eestist naastes, leidsin oma arvuti tumeda ekraaniga. Näha polnud eriti midagi, ja keegi ei saanud aru, mis värk oli. Võtsin ta kooli kaasa, ja seal üks arvutiõps ühendas minu läpaka suure arvutiga ja tuli välja, et viga on vaid ekraanis. Arvuti on tip-top.
Otsisin siis kohti, kuhu ta viia ja parandada lasta. Kui võimalik. Pärast pikki rännakuid sain ühest kauplusest ühe computer service'i kontaktid ja viisin siis sinna. Ütlesid, et vaatamine/uurimine maksab 30 euri ja pärast kui soovin parandada, jääb see 30 hinna sisse. Tavai. Paar nädalat (!!!) hiljem teatasid nad mulle, et seda on võimatu korda teha, sest IMB enam midagi ei tooda ja, et ekraan tuleks välja vahetada, aga pole võimalik uut leida. Ma olin üli närvis! KUIDAS ei ole võimalik? Ütlesid veel, et kui jätan arvuti neile, ei pea tasu maksma. No tore küll, muidugi tõin arvuti ära.

Siis ütles Michele, et Arezzos on üks koht, kus saaks arvuti "ülevaatusele" viia, ja viisimegi. Paar päeva hiljem (nädalavahetus oli vahel), oli arvuti korras. Ja maksis vaid 40 euri (ekraani vahetus), arvestasn alguses 100 euriga... Väga tore üllatus!
Aga üks AGA oli veel. See Arezzo parandaja ütles, et see on võimatu, et mu arvuti minu vana ekraaniga üldse TÖÖTAS, et keegi on selle ära vahetanud ja asemele mingi vale pannud. Ja arvatavasti tegid seda need kuradi Genova tüübid, kes arvasid raudselt, et see tsikk on välismaalane, tema küll aru ei saa, et me ta ekraani ära varastame! Millised idioodid. Michele ütles, et kui ta järgmine kord Genovasse tuleb, tahab ta neilt raha tagasi saada, sest on jumala kindel, et keegi TEINE mu ekraani ära ei vahetanud vahepeal. Kui vaja, võtame ka karabinjeerid (politsei) appi! Siis nad enam mingite arvutitega enam tegemist ei tee, vaid koristavad hoopiski tänavaid!


Enne, kui mu arvuti katki läks, olin kirjutanud oma seiklustest esialgu vaid oma arvutisse. Ja et see niisama raisku ei läheks, panen ka selle blogisse, kõige suurematele fännidele, ülese.


Nii, natuke aega tagasi sadas lund! Mulle räägiti, et Genovas juhtub seda vb kord talve jooksul... Just telekas näidati ka, kuidas, eriti Kesk-Itaalias, on lumi katnud kõik oliivipuude- ja viinamarjapõõsaste aiad Toscana maastikul. Kuna neil pole kohustuslik naelkumme alla panna, siis päris lume korral panevad nad autoratastele ketid.. aga enamikul neid ikka pole.. Niiet ma ei teagi.

Kodus on päris jahe.. vahel tuleb mul isegi auru suust välja. aga noh, see panebki liigutama. kohe lähengi välja.

Üks õhtu käisin mõnede sõpradega "sala-klubis." See on kõige vingem koht, kus ma käinud olen siiamaani. See pole seaduslik ja paljud inimesed ei teagi, et see eksisteerib.. aga levib suust suhu. See on nagu kellegi korter (kolm korrust), kus on baar, lauad, toolid, vapustavalt äge interjöör. Alumisel korrusel bändiruum, kus saab kasutada omaniku pille ja võimusid, et jämmida.. ja seda nad ka teevad seal pidevalt, mis oli õudselt lahe. Ülemisel korrusel näidatakse vahepeal filme.

Mis ma veel teinud olen- käisin suvalisel korteripeol, kus- naljakas- aga kõigile pakuti maitsvat pastat ja õlut ja kõike.. vot sellised lahked inimesed olid. Ja pärast mindi erasmuse klubisse, kus ma olen nüüd kaks korda käinud, aga sinna väga ei tõmba.






Täna hakkas lund sadama. Palju. Kuid mitte Genovas. Sõber, kes Arezzos elab, tahtis töölt koju sõita (tavaliselt 15min), aga sõitis 4h, sest kellelgi pole ju siin talvekumme ja kette leidub ka vist harva. Igaljuhul suur kaos. Vaesekesed. Meie tunneme enamasti tahkest lumest rõõmu, nemad aga jooksevad peaga vastu seina.

Minu reis Arezzosse.. Olin jõudnud Pisasse, kus järgmine rong pidi minema Firenzesse, KUID... tuli välja, et rong jääb hiljaks rohkem kui 2h.. kõik inimesed ootasid jaamas, kuni meeshääl kõlarist ütles, et rong läheb kohe teise posti alt.. kõik hakkasid jooksma ja karjuma ja küsima, et kust ikkagi läheb jne.. jõudsime siis kõik uue rongi peale ja alustasime sõitu. Sõit oli vaevaline ilmaolude tõttu ja kestis topeltkaua. Kohalejõudes pidin veel ühe rongi võtma, kuid seda ei tulnudki.. Enamus ronge jõudsid Firenzesse suure hilinemisega ja väga palju inimesi ootas jaamas päris kaua...Mina passisin ka, tutvusin ühe kreisi kutiga, kes tuli mu lauda pitsat sööma. Hakkasime juttu ajama ja üksteise portreid salvrätikutele joonistama.. hahaha väga huvitav inimene oli. Kusjuures, ta kandis varbavaheplätusid (selle külmaga!)ja ütles selle kohta, et talle meeldib. Nojah. Ilma temata oleks ikka mega igav olnud.

Siis tuli aga välja, et minu rongi ei lähegi ja järgmine läheb alles 5:30 hommikul... mul ei jäänud midagi üle, sest Michele küll üritas mulle autoga (mis on väga ohtlik sellise ilmaga) järgi tulla, kuid tuli välja, et kõik kiirteed on ilmaolude tõttu suletud.. seega jäi mul üle vaid oma rongi oodata. läksin istuma sinna ruumi, kus "soojas" oodata saab. tutvusin kahe tüübiga ja hängisin terve aja nendega seal koos, ajasime juttu, vaatasime filme, vahetasime mussi ja kontakte.. edasi tuli välja, et kõik need minu rongid on canseldatud, ja ka nemad ei saanud kuhugi minna. öeldi, et peate võtma bussi ja sõitma teise jaama ning seal võtma rongi.. busse aga ei tulnud, sest kellelgi pole ei naelkumme, ei kette, ei midagi.. maas oli vaid vb 10cm lund ja itaalias on see KAOS! busse IKKA ei tulnud, ootasime, kirusime, sõime, naersime, olime... 9 tundi hiljem, pärast suuri ajurünnakuid, tulin idee peale, et äkki mingi suvaline rong läbib mu peatust.. läksime siis vaatama ja OLIGI! jooksin rongi peale, ise täpselt ei teadnudki, kuhu see läheb, aga mulle püüti tõestada, et vast läheb! ei tea, mis poistest sai, aga eks kunagi saab teada, sest kuulsin siin rongis olles, et nemadki oleks selle rongiga kohale saanud :( mina istusin siis tunnikese rongis ja jõudsin kohale kell 8 hommikul :) buon viage

Firenze olevat olnud kõige lumerohkem koht praegusel ajal ja vaesed inimesed (kaasa arvatud mina), kes jõudsid sihtkohta pärast 10h ootamist.

Samas oli tripp tegelikult cool ja andis hea kogemuse. Ka Arezzos oli üli mega sitaks lahe, sain veel jääda esmaspäevagi, sest autod ei liigu ja ei juleta ka jala käia. Seega keegi ei läinud tööle ja ka loengud jäeti ära. Isegi jalgpallimatš Genovas oli canseldatud lume tõttu. Meie käisime jõulupidu sõpradega pidamas ja õhtuti istusime kamina ees ja nautisime elavat tuld (mida ma ju nii väga igatsen juba!!!)
Ka tagasiminekuga olid probleemid ja olen õnnelik, et lõpuks koju jõudsin. Kui üks rong jääb hiljaks, siis ei jõua järgmise peale ja noh nagu ahelreaktsioon. Väga häiriv.


Teisipäeval teen veel viimaseid kooliasju ja meil toimub ka üks sõit Chiavarisse, kus me üht projektiala vaatama läheme.

Voh nii.

La dolce vita

Minu tungival soovil läksime metsa,... aga see polnudki mets, vaid pigem oliivipuude aed/salu. Päike oli nii soe, et pidi särgiväele võtma. M näitas mulle, kus ta väiksena rattaga kimanud oli ja niisama turninud, vanast kirikust konte kaevanud, onne ehitanud, esimesi õllelonksusid võtnud ja niisama tsillinud. Ta rääkis, et kui seal mõnukord ka lund oli, siis nad lasid liugu suure pitsapannialusega! Itaallased.

ajatu eluviis

Külale oli nii kaunis vaade ja jalad kõmpisid lihasvalu trotsides ikka kõrgemale ja kõrgemale. Väitele, et see pole ikka see mets, mida mina arvasin, läksime veeeel kõrgemale ja üle järgmise künka (kus oli mõnikümmend meetrit metsa eestlaste mõistes) teisele poole orgu, kuhu oli jälle ilus, aga teistsugune vaatepilt.

Kirikukellad lõid ja kõik lõhnas nagu Eesti suveõhtu. Seal me siis jalutasime ja jõudsime kauni ja toscanaliku taluni, kus paabulinnud ringi lendasid ja külaarhitektuuri näha sai.. Tahaks kohe endalegi sellist kohta, kus päevad läbi veini juua ja viinamarju süüa. Seal külas sai pikalt mööda vanu teid kõnnitud ja väikseid talusid nähtud ja nauditud. Pean veelkord lisama, et see LÕHN, mis seal oli, tõmbas mu täiesti oimetuks.. väga mõnus selline rohu ja mulla värske õhk, mida mina seal Genovas olles küll nuusutada pole saanud.

Lõppude lõpuks, kui oli juba pimedaks läinud, olime päris kodu lähedal, võtsime espar'ist põtti ja koogimaterjali ja läksime õhtusöögiks valmistuma. Mina tegin kohalikest toiduainetest õunakoogi ja seejärel sõitsime, kõhud tühjad, Lele- parima sõpsi juurde õhtustama. Seal olid ka palju teisi ja peremees jõudis just kümne ahjusooja pitsaga koju, ning asusime lauda. Kõik jõid veini ka nagu ikka, välja arvatud...üks neiu. Luca ja Fransesca (üks hästi tore paar) tegid teatavaks, et nad ootavad last :) Mingiks hetkeks jäädi täiesti vait ja siis hakati noorpaari õnnitlema! Mina ei saanud midagi aru, sest parasjagu ei kuulanud ka, ja mugisin mõnuga oma pitsat! Pärast taipasin..Väga nunnu igal juhul!

Hiljem tulid veel teised suupisted- liha, juustud, leivad... ja dolce.. (magusoidud)

Õunaook ei tulnud minuarust väga hea, aga teised kiitsid (noh nagu ikka). Siis veel juustukook ning Arezzo parim jäätis: sokolaadi-, pistaatsia-, karamelli-, kohvi- pähkli- ja millega kõik veel. Pärast neid ülimaitsvaid asju kõik vaid ägisesid ja vajusid diivanitesse. Naudingute maa!

Jäime sinna viimastena ja seejärel läksime veel baari, et piljardit mängida (mida muidugi ei juhtunud), M. ajas seal vanade tuttavatega juttu ja mina mängisin kutsuga:

Iga kuu esimesel pühapäeval toimub Arezzos antikvariaadilaat, ehk siis kõik kesklinna tänavad on täis inimesi, kes müüvad vana mööblit, riideid, ehteid, MIDA IGANES. Ma usun, et ema läheks hulluks, kui ta sinna satuks (muidugi kui te tulete, läheme RAUDSELT sinna), sest juba mina olin omadega jumala koos, tahtsin ju ka üleelmisest sajandist toole ja kappe soetada...

Üllatus oli mu jaoks see, et linnas oli niivõrd palju rahvast nagu mõne festa ajal, aga M ütles, et see ongi hästi suur üritus ja et see on kuulus üle terve euroopa. Sellel päeval on absull kõik poed lahti + muud letid. Igaljuhul väga sügava mulje jättis. Ja mida ma veel märkasin, just Itaalia seisukohalt: et kõik inimesed siin linnas näiteks riietuvad viimase moe järgi, nad oleks justkui kuskilt seebikast välja karanud, kõigil on sonks peas ja meik näos. Aga mitte ülepakutult, vaid kõik on väga stiilne ja moekohane. Kusjuures nad on väga maitsekalt riides, enamasti ka rikkad, seda on NÄHA. Aga mõnus vaadata. Näiteks Genovas on pooled kohalikust rahvast välismaalased, ning väga erineva elustiiliga (hipid ja boheemlased), samuti on kesklinn meil suhteliselt räpane ja inimesed ka vaesemad. Siin aga, on kõik puhas ja kaunis ja mida kõike veel! Kõik näevad rõõmsad välja ja on näha, et nad ka elavad hästi. Samuti on Arezzo kuulus nii paljude asjade poolest. Näiteks filmiti siin "La vita é bella", mis on väga tuntud film, nägin ära kõik kohvikud ja paigad, kus filmi kedratud oldi.. siit pärit ka väga palju kunstiinimesi ja kuulsaid isikuid. Kesklinn on jäänud muutumata, kuid samas on ka palju juurde ehitatud ja piazzasid korda tehtud, nii et kõik näeks välja puhas ja perfektne.

Enne õhtusööki tegime veel väikest aperatiivot, mis minu arvates on nagu isu tekitamine ja nii (pähklid, juustud, sai, puuviljad jne), aga M ütles, et see on lihtsalt selleks ,et alksi juua! hahha.. Peale kaheksat olime õhtusöögiks kodus. Söögiajad on väga olulised ja hiljaks tavaliselt ei jääda, kuna see on nii oluline toiming. Näiteks üks tüüp, kellega me kohvikus istusime, ütles, et täna õhtul sööb ta oma vennaga pitsat. Nagu näha- väga tähtis värk. Aga vahva... ja muidui toit on ju imehea! Einestasime siis kõik koos ja muidugi on kõrvale on alati parim punane vein ja hiljem oli magustoiduks ka sellised kuulsad kõvad pähklitega küpsised (mamma tehtud), mida süüakse nii, et kastetakse likööri või tegelikult magusa veini sisse, et need pehmeks muutuksid. Veits palju nautisin kõike seda ja kui pärast kohvi juues ma vaikselt Michelele ütlesin, et ma olen vist purju jäänud, siis ta muidugi pidi seda ka emale ja vennale ütlema, mis oli nende jaoks väga naljakas. "HA-HA" (nagu Reti ütleb) :D

Einoh ütleme nii, et Itaalia on loodud naudingute jaoks. Pidevalt enjoy, enjoy... Mul on muidugi Michelega vedanud, sest enamus erasmuse üliõpilasi söövad ja joovad odavat ja mitte nii head toitu, kui mina siin!! Muidugi olen ka veits nagu turist, kellele kõik tasuta ette-taha ära tehakse ja näidatakse.
Oeh, aga ega see õnn siis igavesti kesta! Homme sõidan Genovasse ja hakkan jälle vaest üliõpilaselu elama.
Pean veel mainima, et tegelikult on mul ka seal vedanud, korterikaaslastega, kes on kirglikud gurmaanid (itaallased parimate toiduainete kodulinnadest), tänu kellele ma saan ka buffalo mozzarellat (see päris), oliivileibasid, lihhi ja juustusid süüa, mis on kõik põllumajanduslik toodang ja väga kvaliteetne. Oh-jah, mida elult veel tahta!

ahjulasanje

prosciutto- the best

Aga ma õpin ka. Tulemas on üks eksam, milleks ma pean tegema kriitilise analüüsi ühe modernse pargi kohta Genovas. Aga see on kuu lõpus. Ja siis teeme Luigiga ühte pargiprojekti märtsi lõpuks ning siis veel kahe tsikiga veel ühte projekti, aga see tähtaeg on alles suvel. Vot nii. Varsti, märtsist algab ka uus semester.


Kui SIIA vajutate, siis saate veel pilte näha!