Sunday, December 12, 2010

Sõna

Böö, midagi erilist nädala sees ei juhtunudki, kui mõni loeng koolis ja mõni oleng õhtul.
Neljapäeval otsustasin siis Arezzosse sõita. (ca 5-6h rongiga). Ma vihkan seda ütlust, et "rong on läinud", sest just see minuga juhtus. Lihtsalt midagi pole teha, rongid EI OOTA. Sa võid olla nii aus kui tahes, aga kui piletikassas on 500meetrine järjekord ja sa oled palju varem juba kohal olnud, siis see ka ei aita. Õnneks leidsin teise odava.

Reede õhtul toimus Firenzes Jon Spenceri kontsert BLUES EXPLOSION! Ta on vist mu uus lemmik nüüd... igaljuhul, siit saab kuulata: Jon Spencer - She Said
Käisime kuuekesti ja väga tore oli. Üks naljakas pilt meie seltskonnast:


Järgmine õhtu oli õhtusöök Luca juures. Sõime trühvlit. Kes ei tea, mis see ülikallis delikatess on, siis see on üks seeneliike, mis kasvab vaid vahemeremaades ja mille osavad korjajad sügavalt maa alt koerte abil üles leiavad ning seejärel rikastuvad! Kilo hind on ligi 6000eurot. Nende otsimisest on isegi kuulduste järgi spordiala leiutatud. Igaljuhul mina ei saanud alguses midagi aru, mis see on, aga seda lisatakse roogadesse või pasta peale. Maitselt meenutab juustu või seent, aga kirjeldada on raske. Leidsin turu pealt ka:



Lasime HEAL maitsta (lihtsalt ma armastan seda kööki siin) ning ma tutvusin seal ühtlasi ühe rumeenlanna Andreiaga, kes on siin elanud 4 aastat. Kohe alguses sain aru, et ta itaallane pole, välimuselt. Pigem venelanna.. aga rääkis soravalt itaalia keelt. Saime ühise jutu peale, vahetasime kontakte ja lubasime teineteist külastama minna. Ma tahaks nii väga Rumeeeeeniasse minnaaaaaaa

Nädalavahetus oli lahe, järgmine nädalavahetus jälle?? Leidsin just üliodava rongipileti. Toscana meeldib mulle ikka rohkem... Arezzo on nii ilus, seal on iga nurga peal mingi kunstinäitus; inimesed, eriti vanad ja lapsed näevad nii head välja! Mäed on ümberringi ja sihvakad küpressid kasvavad igal pool (genovas väga pole); toidulaadad- tervislik toit paistab igal pool silma; seal on ohutu, palju tegevusi, sõbrad, muusika... timberlandi saapad igal neljandal itaallasel... Kuid ilm on jahedam... sest pole merd, ükspäev mõõtsin isegi miinuseid!



Muidu pildikesi:






Wednesday, December 8, 2010

Silma pilk

8. detsember on tähtis päev- FESTA. keegi tööle ja kooli ei pea minema ning toimub vaid tants ja trall. niipalju, kui ma teada sain, siis on see püha neitsi maarja päev. keskväljakul pandi kuusele lõpuks ka tuled külge, kuigi ta isegi nüüd eriti hea välja ei näe. kesklinnas kitsastel teedel mängisid tänavamuusikud, mitmesse kohta oli üles püstitatud telgid, kus inimesed oma kätetööd ja muud kola müüa võisid. rahvast oli nagu muda. isegi ema tegi äri:










lahe valjuhääldi

kodupoole jalutades nägin aga vaimustavat tänavakunsti. see tänav on uhke, kuna mõlemal pool asuvad kaunid ja suursugused hooned. sinna jõudes hakkas mu kõrvu kostma kellegi naise lauluhääl ja suurepärased vaatepildid:



a




pärast nägin keskel lahtises hoones ühte naist laulmas, klaverisaatel, ja see kõik kanti üle majade külge paigutatud kõlaritesse...

seal oli nii ilus ja mõnus õhkkond, et kohe suur heldimus tuli peale! itaalias on lausa vastupandamatu oma armastatuga mööda linna jalutada.. eriti jõulumeeleolus. sajaks veel lund kah.

davide ja serena valmistasid just õhtusöögi ja tegid JÄLLE kaks suurt tiramisud :)))) buon appetito! homme sõidan arezzosse, kesk-itaaliasse. väljas on soe.


lugesin siin samal ajal raamatut ja leidsin sealt ühe tsitaadi:

"inimelu suurus ei seisa muutustes, mida ta esile kutsub völismaailmas, vaid subjektiivsetes elamustes"

Jõululaat

Ärge imestage, kui ma koju tulen, et näen välja nagu see kakuke siin pildi peal..
















Mää

Friday, December 3, 2010

Armas maakera!

Mida ma siis märkimisväärset teinud olen:

*diilisin proffessoritega
*lugesin "Inimlaps Ditte" lõpuni ja nutsin
*lugesin maastikuarhitektuuri ajakirju itaalia keeles
*sõin eks-korterikaaslastega külmkapijääke
*kuulasin võimsat kvartetti ja itaalia koomikut
*arutlesin emriaci-ansamblikaaslastega meie tulevikuplaanidest
*käisin kirikus
*pidutsesin erasmuse peol ainult kohalikega
*käisin "jooksmas", aga sain arhitektuurielamuse
*kiusasin kassi
*...

täna on olnud rahulik päev. davidega pusisime tund aega pimeduses, et mulle valgus tuppa saada- õnnestus. seejärel pesi ta käed puhtaks ja läks tiramisu'd valmistama. vot sellised mehed on siin! ema aga asjatab ringi ja teeb nalja. ja mina pesen nõusid.. lõpmatuseni! ma pole vist elu sees seda nii palju harrastanud, kuigi see tegevus on minu elus vist põhiline vanemaid õnnelikuks tegev koristustöö olnud! ja nad pole õnnetud. tegelikult hakkab see päris pinda käima, kui ma ei saa toitu valmistada, sest ühtegi puhast anumat majas ei leidu. küll ma neile veel näitan!

olen saanud nüüdseks mitmeid kooliülesandeid, niiet asi hakkab vist selles asutuses tuure üles võtma. nädalavahetused on siiski mu lemmikud, sest pole olnud ühtegi, kus ma poleks parimaid hetki nautinud.

olen avastanud, et ma ei ela üldse tüüpilist erasmuse elu, kus tudengid ennast ogaraks pidutsevad ja ülemaailmseid tutvusi saavad.
Kodused päevad mööduvad mul itaallaste seltsis, koolis teen töid vaid itaallastega ja väljas olles veedan aega samuti VAID itaallastega. mulle on see tegelikult üsna meeltmööda, sest tunnen, et hakkan juba olustikku sisse sulanduma. ja muide, ükspäev avastasin- MA ELANGI LÕPUKS ITAALIAS! :)
tihti vaatan kohalikke uudiseid, elan kaasa protesteerivatele tudengitele (kes võitlevad hoogsalt valitsuse vastu, et nad kooli rahasid tahavad kärpida) ning kõik muutub vaikselt silmalegi tavaliseks. aga ainult seni, kuni ma genovas olen. järgmine reede lähen firenzesse võrratut jon spencerit kuulama. kõik visuaalne muutub kohe, kui koduregioonist välja liikuda.

kolme nädala pärast olen kodus ja see rõõmustab ming vägagi. igatsen nii väga oma pere, sõpru, karvaseid, sulelisi ja.... LUND! -tõelist talve, mida siin küll ei eksisteeri. sooja on siiski üle 10 kraadi ja päike särab suviselt. teisest küljest hakkab aga jõulumeeleolu pead segi ajama, nähes jõulukaunistusi, puna-kuldseid vaateaknaid ja ema saadetud põlevaid küünlaid kodus. olen juba mitmes kohas itaalia jõulu-magustoitu maitsnud ja imestanud, kui erinevad jõulud siin (köögi poolest) meie omast on.

koju jõudes.. ma usun, et suusi läheb lolliks, aga ma nii tahaks ta juba jälle kaissu võtta! retiga hakkame OTSEMAID kitarri- ja lauluproove tegema, suusasõbrad lähevad minuga künka otsa ja pere (ja teisedki soovijad) saavad muljeid kuulata ning itaalia köögi maitseelamusi nautida ;)

nädalavahetus tuleb legendaarne. teile ilusat tulevat teist adventi ja olge uhked eesti kliima üle!


P.S mul on peika :O




ciaociaociaociaooooooooooo