Armas maakera!

Mida ma siis märkimisväärset teinud olen:

*diilisin proffessoritega
*lugesin "Inimlaps Ditte" lõpuni ja nutsin
*lugesin maastikuarhitektuuri ajakirju itaalia keeles
*sõin eks-korterikaaslastega külmkapijääke
*kuulasin võimsat kvartetti ja itaalia koomikut
*arutlesin emriaci-ansamblikaaslastega meie tulevikuplaanidest
*käisin kirikus
*pidutsesin erasmuse peol ainult kohalikega
*käisin "jooksmas", aga sain arhitektuurielamuse
*kiusasin kassi
*...

täna on olnud rahulik päev. davidega pusisime tund aega pimeduses, et mulle valgus tuppa saada- õnnestus. seejärel pesi ta käed puhtaks ja läks tiramisu'd valmistama. vot sellised mehed on siin! ema aga asjatab ringi ja teeb nalja. ja mina pesen nõusid.. lõpmatuseni! ma pole vist elu sees seda nii palju harrastanud, kuigi see tegevus on minu elus vist põhiline vanemaid õnnelikuks tegev koristustöö olnud! ja nad pole õnnetud. tegelikult hakkab see päris pinda käima, kui ma ei saa toitu valmistada, sest ühtegi puhast anumat majas ei leidu. küll ma neile veel näitan!

olen saanud nüüdseks mitmeid kooliülesandeid, niiet asi hakkab vist selles asutuses tuure üles võtma. nädalavahetused on siiski mu lemmikud, sest pole olnud ühtegi, kus ma poleks parimaid hetki nautinud.

olen avastanud, et ma ei ela üldse tüüpilist erasmuse elu, kus tudengid ennast ogaraks pidutsevad ja ülemaailmseid tutvusi saavad.
Kodused päevad mööduvad mul itaallaste seltsis, koolis teen töid vaid itaallastega ja väljas olles veedan aega samuti VAID itaallastega. mulle on see tegelikult üsna meeltmööda, sest tunnen, et hakkan juba olustikku sisse sulanduma. ja muide, ükspäev avastasin- MA ELANGI LÕPUKS ITAALIAS! :)
tihti vaatan kohalikke uudiseid, elan kaasa protesteerivatele tudengitele (kes võitlevad hoogsalt valitsuse vastu, et nad kooli rahasid tahavad kärpida) ning kõik muutub vaikselt silmalegi tavaliseks. aga ainult seni, kuni ma genovas olen. järgmine reede lähen firenzesse võrratut jon spencerit kuulama. kõik visuaalne muutub kohe, kui koduregioonist välja liikuda.

kolme nädala pärast olen kodus ja see rõõmustab ming vägagi. igatsen nii väga oma pere, sõpru, karvaseid, sulelisi ja.... LUND! -tõelist talve, mida siin küll ei eksisteeri. sooja on siiski üle 10 kraadi ja päike särab suviselt. teisest küljest hakkab aga jõulumeeleolu pead segi ajama, nähes jõulukaunistusi, puna-kuldseid vaateaknaid ja ema saadetud põlevaid küünlaid kodus. olen juba mitmes kohas itaalia jõulu-magustoitu maitsnud ja imestanud, kui erinevad jõulud siin (köögi poolest) meie omast on.

koju jõudes.. ma usun, et suusi läheb lolliks, aga ma nii tahaks ta juba jälle kaissu võtta! retiga hakkame OTSEMAID kitarri- ja lauluproove tegema, suusasõbrad lähevad minuga künka otsa ja pere (ja teisedki soovijad) saavad muljeid kuulata ning itaalia köögi maitseelamusi nautida ;)

nädalavahetus tuleb legendaarne. teile ilusat tulevat teist adventi ja olge uhked eesti kliima üle!


P.S mul on peika :O




ciaociaociaociaooooooooooo