Sõna

Böö, midagi erilist nädala sees ei juhtunudki, kui mõni loeng koolis ja mõni oleng õhtul.
Neljapäeval otsustasin siis Arezzosse sõita. (ca 5-6h rongiga). Ma vihkan seda ütlust, et "rong on läinud", sest just see minuga juhtus. Lihtsalt midagi pole teha, rongid EI OOTA. Sa võid olla nii aus kui tahes, aga kui piletikassas on 500meetrine järjekord ja sa oled palju varem juba kohal olnud, siis see ka ei aita. Õnneks leidsin teise odava.

Reede õhtul toimus Firenzes Jon Spenceri kontsert BLUES EXPLOSION! Ta on vist mu uus lemmik nüüd... igaljuhul, siit saab kuulata: Jon Spencer - She Said
Käisime kuuekesti ja väga tore oli. Üks naljakas pilt meie seltskonnast:


Järgmine õhtu oli õhtusöök Luca juures. Sõime trühvlit. Kes ei tea, mis see ülikallis delikatess on, siis see on üks seeneliike, mis kasvab vaid vahemeremaades ja mille osavad korjajad sügavalt maa alt koerte abil üles leiavad ning seejärel rikastuvad! Kilo hind on ligi 6000eurot. Nende otsimisest on isegi kuulduste järgi spordiala leiutatud. Igaljuhul mina ei saanud alguses midagi aru, mis see on, aga seda lisatakse roogadesse või pasta peale. Maitselt meenutab juustu või seent, aga kirjeldada on raske. Leidsin turu pealt ka:



Lasime HEAL maitsta (lihtsalt ma armastan seda kööki siin) ning ma tutvusin seal ühtlasi ühe rumeenlanna Andreiaga, kes on siin elanud 4 aastat. Kohe alguses sain aru, et ta itaallane pole, välimuselt. Pigem venelanna.. aga rääkis soravalt itaalia keelt. Saime ühise jutu peale, vahetasime kontakte ja lubasime teineteist külastama minna. Ma tahaks nii väga Rumeeeeeniasse minnaaaaaaa

Nädalavahetus oli lahe, järgmine nädalavahetus jälle?? Leidsin just üliodava rongipileti. Toscana meeldib mulle ikka rohkem... Arezzo on nii ilus, seal on iga nurga peal mingi kunstinäitus; inimesed, eriti vanad ja lapsed näevad nii head välja! Mäed on ümberringi ja sihvakad küpressid kasvavad igal pool (genovas väga pole); toidulaadad- tervislik toit paistab igal pool silma; seal on ohutu, palju tegevusi, sõbrad, muusika... timberlandi saapad igal neljandal itaallasel... Kuid ilm on jahedam... sest pole merd, ükspäev mõõtsin isegi miinuseid!



Muidu pildikesi:

Silma pilk

8. detsember on tähtis päev- FESTA. keegi tööle ja kooli ei pea minema ning toimub vaid tants ja trall. niipalju, kui ma teada sain, siis on see püha neitsi maarja päev. keskväljakul pandi kuusele lõpuks ka tuled külge, kuigi ta isegi nüüd eriti hea välja ei näe. kesklinnas kitsastel teedel mängisid tänavamuusikud, mitmesse kohta oli üles püstitatud telgid, kus inimesed oma kätetööd ja muud kola müüa võisid. rahvast oli nagu muda. isegi ema tegi äri:










lahe valjuhääldi

kodupoole jalutades nägin aga vaimustavat tänavakunsti. see tänav on uhke, kuna mõlemal pool asuvad kaunid ja suursugused hooned. sinna jõudes hakkas mu kõrvu kostma kellegi naise lauluhääl ja suurepärased vaatepildid:



a




pärast nägin keskel lahtises hoones ühte naist laulmas, klaverisaatel, ja see kõik kanti üle majade külge paigutatud kõlaritesse...

seal oli nii ilus ja mõnus õhkkond, et kohe suur heldimus tuli peale! itaalias on lausa vastupandamatu oma armastatuga mööda linna jalutada.. eriti jõulumeeleolus. sajaks veel lund kah.

davide ja serena valmistasid just õhtusöögi ja tegid JÄLLE kaks suurt tiramisud :)))) buon appetito! homme sõidan arezzosse, kesk-itaaliasse. väljas on soe.


lugesin siin samal ajal raamatut ja leidsin sealt ühe tsitaadi:

"inimelu suurus ei seisa muutustes, mida ta esile kutsub völismaailmas, vaid subjektiivsetes elamustes"

Jõululaat

Ärge imestage, kui ma koju tulen, et näen välja nagu see kakuke siin pildi peal..
















Mää

Armas maakera!

Mida ma siis märkimisväärset teinud olen:

*diilisin proffessoritega
*lugesin "Inimlaps Ditte" lõpuni ja nutsin
*lugesin maastikuarhitektuuri ajakirju itaalia keeles
*sõin eks-korterikaaslastega külmkapijääke
*kuulasin võimsat kvartetti ja itaalia koomikut
*arutlesin emriaci-ansamblikaaslastega meie tulevikuplaanidest
*käisin kirikus
*pidutsesin erasmuse peol ainult kohalikega
*käisin "jooksmas", aga sain arhitektuurielamuse
*kiusasin kassi
*...

täna on olnud rahulik päev. davidega pusisime tund aega pimeduses, et mulle valgus tuppa saada- õnnestus. seejärel pesi ta käed puhtaks ja läks tiramisu'd valmistama. vot sellised mehed on siin! ema aga asjatab ringi ja teeb nalja. ja mina pesen nõusid.. lõpmatuseni! ma pole vist elu sees seda nii palju harrastanud, kuigi see tegevus on minu elus vist põhiline vanemaid õnnelikuks tegev koristustöö olnud! ja nad pole õnnetud. tegelikult hakkab see päris pinda käima, kui ma ei saa toitu valmistada, sest ühtegi puhast anumat majas ei leidu. küll ma neile veel näitan!

olen saanud nüüdseks mitmeid kooliülesandeid, niiet asi hakkab vist selles asutuses tuure üles võtma. nädalavahetused on siiski mu lemmikud, sest pole olnud ühtegi, kus ma poleks parimaid hetki nautinud.

olen avastanud, et ma ei ela üldse tüüpilist erasmuse elu, kus tudengid ennast ogaraks pidutsevad ja ülemaailmseid tutvusi saavad.
Kodused päevad mööduvad mul itaallaste seltsis, koolis teen töid vaid itaallastega ja väljas olles veedan aega samuti VAID itaallastega. mulle on see tegelikult üsna meeltmööda, sest tunnen, et hakkan juba olustikku sisse sulanduma. ja muide, ükspäev avastasin- MA ELANGI LÕPUKS ITAALIAS! :)
tihti vaatan kohalikke uudiseid, elan kaasa protesteerivatele tudengitele (kes võitlevad hoogsalt valitsuse vastu, et nad kooli rahasid tahavad kärpida) ning kõik muutub vaikselt silmalegi tavaliseks. aga ainult seni, kuni ma genovas olen. järgmine reede lähen firenzesse võrratut jon spencerit kuulama. kõik visuaalne muutub kohe, kui koduregioonist välja liikuda.

kolme nädala pärast olen kodus ja see rõõmustab ming vägagi. igatsen nii väga oma pere, sõpru, karvaseid, sulelisi ja.... LUND! -tõelist talve, mida siin küll ei eksisteeri. sooja on siiski üle 10 kraadi ja päike särab suviselt. teisest küljest hakkab aga jõulumeeleolu pead segi ajama, nähes jõulukaunistusi, puna-kuldseid vaateaknaid ja ema saadetud põlevaid küünlaid kodus. olen juba mitmes kohas itaalia jõulu-magustoitu maitsnud ja imestanud, kui erinevad jõulud siin (köögi poolest) meie omast on.

koju jõudes.. ma usun, et suusi läheb lolliks, aga ma nii tahaks ta juba jälle kaissu võtta! retiga hakkame OTSEMAID kitarri- ja lauluproove tegema, suusasõbrad lähevad minuga künka otsa ja pere (ja teisedki soovijad) saavad muljeid kuulata ning itaalia köögi maitseelamusi nautida ;)

nädalavahetus tuleb legendaarne. teile ilusat tulevat teist adventi ja olge uhked eesti kliima üle!


P.S mul on peika :O




ciaociaociaociaooooooooooo

Buonasera

Eile käisin kuulamas itaalia ja bostoni bändi, kes mängisid eksperimentaal- ja pshühadeelset mussi. Hea mõte oli seal käia, mulle meeldis väga. Läksin üksi, sest Philipp hüppas alt ära. Tutvusin seal klubis aga ühe baarimehega, kellega sai juttu vestud ja lisaks lubas ta mulle sinna tasuta sissepääse ja itaalia kino-õpet. Eks ole näha.
Samal õhtul tegin kuttidele šokolaadikooki, mis ühe õhtuga otsa sai. Vähemalt suudan ma midagigi valmistada, mida nad söövad!
Davide lubas mu tuppa laetule panna, sest pidin oma projekteerimisi köögis tegema. Kuna üks laualamp läks läbi.
Täna saabub Michele Genovasse. Tuleb väga lõbus nädalavahetus, sest juba täna õhtul toimub üks väga hea kontsert ja siis veel kunstinäitus. Ja kindlasti tripime ka kuskile, sest ta tuleb autoga.

Olen vahepeal ka pilte teinud päris mitu, ühe seeria Biast panen siia ka. Olge musid.

Fotografeerin tavaliselt seda kassi umbes nii veidrates poosides...


Tülpinud Bia

Uudishimulik Bia

Sellel õhtul tuli äikese- ja rahetorm

Minu 'hood'

Nagu juba teada, emme-issi ostsid mulle fotoka. Isa valis värvi. Tumeroosa. Et ära ei kaoks.

Käisin oma maja ümbruses siis fotikat katsetamas ja pildistamas. Pildid on SIIN.

Siis kui Sants ja Madli mul Itaalias külas käisid

Mu tuba muutus korralikust toast kolm-tüdrukut-ühes-väikses-toas-toaks. Aga mul oli nii hea meel. Ja voodi oli meile ka täiesti paras. Kui me minu juurde jõudsime, oli Davide juba kõik ära koristanud. Huvitav, muidu nad kunagi ei korista! Ja terve aeg, kui tüdrukud siin olid, oli poistel nägu ja olemus kohe mitme kraadi võrra usinam. No karta võib, kui kolm blondiini majas on!

Esimene õhtu tegime kohe ennast veel ilusamaks ja läksime linna peale ja sööma ja veini-maitsmis-peole.

Järgmine päev tsillisime väljas ja kodus ja hiljem tegime kodus köögis kolmekesi õhtusööki ja kooki ja pidu. Davide oli loorberilehtedest likööri valmistanud ja pakkus ka meile- ülihea! Saime retsepti ka. Olime natuke liiga lärmakad, järgmine päev poisid mokaotsast ütlesid.. Aga me ju nägime üle nii pika aja!!!

Veel järgmistel päevadel hakkas vihma kallama ja ei tahtnud väga väljas olla ja mossitasime kodus. Siis aga tuli meelde, et Egne, Mihkel ja Isi elavad ka kuskil Itaalias (sõbrad Hiiumaalt), võtsime nendega ühendust ja sõitsime külla 4 päevaks! Nad elavad Fano lähedal asuvas külakeses Sant Ippolito, Marche regioonis. Sõit kestis 7 tundi.

(Genova asub Liguurias)

Seal oli väga lahe ja palju teistsugusem.. Toscana sarnane maastik ja loodus ning üldse oli hästi vahva. Nad elavad 17. või isegi 14. sajandil ehitatud majas, korter on tilluke, aga mugav. Meil oli isegi oma tuba ühe suure madratsiga, kus me siis kõik kolmekesi magasime. Iga päev meisterdas Egne meile pastat ja ükspäev isegi Tiramisu-d. Käisime tallis nende hobuseid vaatamas ja niisama tsekkimas. Enamasti rääkisime nendega juttu ja mängisime kodus Isiga, kes oli koguaeg tähelepanu keskpunktis ja üliõnnelik, et temaga kolm tüdrukut koguaeg tegelesid. Või käisime jalutamas ja head päikselist sooja ilma ja kaunist maastikku nautimas.

Meid kutsuti veel ka külla õhtusöögile imehead genova (!!! üks tüüp kes seal töötab, aga pärit Genovast) õhtusööki sööma, ja pärast toimus muidugi suur pidu koos meie eestlaste sõpradega, kes olid üli pöördes, et kolm blondiini kohal olid.

Laupäeval viis meid Mihkel tagasi Fano rongijaama (~20min autoga), jätsime hüvasti ja asusime piletit ostma. Olime eelmine päev kodus üle tsekkind, et mis kell rong läheb. Aga tuli välja, et sellist rongi ei lähegi sellel päeval ja et ainuke võimalus on sõita otse Milaanosse ja järgisel hommikul alles Genovasse. (Olen kindel, et see piltimüügimees pani puusse!! Olin nii vihane ta peale, et ta must aru ei saanud).
Sõitsime siis Milaanosse ja õnneks lubasid Sirly, Mari ja Ulla meil Milaanos ööseks jääda :) Järgmine hommik sõitsime Genovasse. Olime väsinud, aga siiski läksime veel õhtul viimset õhtusööki linna sööma.

Esmaspäeva hommikul saatsin tüdrukud pisarate saatel rongile ja läksin koju tuduma.


Kõik pildid meie tegemistest MINU UUE FOTIKAGA on siin.

Ciao!

Oeh vahepeal on nii palju juhtunud, et ei teagi, kust alustada... Veetsin üliproduktiivse koolinädala, trippisin Milaanos ja Veronas ning kohe peale seda tulid külla mu kullakakatükikesed.. Alustan siis otsast peale.

Koolis pole otseselt kiiremaks läinud, aga olen ise oma päevakavas tegemisi elavamaks muutnud.. Õpin itaalia keelt, loen Ema(-nuele) laenatud lastekoomikseid, mis peaksid mu keeleoskust veelgi arendama ja muidugi igaõhtused söömised, jutustamised ja tšillimised mu enda köögis oma korterikaaslastega.
Käin raamatukogus üliägedaid maastikuarhitektuuri ajakirju-raamatud sirvimas, mida siin on kõrimulguni. + meil on kooli ees veel üks arhitektuuri-raamatupood, mille ma tahaks otsemaid tühjaks osta, aga nii rikas ma veel pole.


Üks õhtu läksin kursapoistele külla õhtusöögile ja viisin neile Kalevi komme ja õlut. Kiitsid suure suuga, mis oli šokolaadikommi täis. Nii mu suur kommipakk tühjaks saigi. Edasi sain Giuseppega kokku ja läksin ühe klubi La Claque juurde, kus pidi olema mingi live-kontsert! Kahjuks öeldi meile seal, et saal on täis ja rohkem inimesi sisse ei saa... Kauplesime, et siis saaks vähemalt baari minna ja ühe õlu osta.. Kui baarileti juurde läksin, ei leidnud ma hinnatahvlit ja küsisin, et mis õlut neil siis on. Baarimees vastas: "Meil on Eesti õlut!" Ma vastasin: "Ohhoo, aga ma olen eestlane kusjuures," mis muutis ta rõõmsaks ja tõi kohe lauale Viru õlu pudeli, mida mina polnud küll varem näinud. Aga hea oli. "Oled see, mida jood" oli seal kirjas. Tore! Baari kõrval oli aga pilukil uks, kust pääses juba 'täis' saali. Ja sinna me hiilisimegi ja leidsime hiljem isegi koha istumiseks! Esines üks itaalia bänd, kes mängis ja etendas Biitlite lugusid! Rahvas laulis kaasa ja show oli kõva. Kusjuures pilet olevat 10euri (150kr) maksnud.. vedas.

Mul hakkasid siin vahepeal hambad valutama ja pidin küsima oma kursaka käest arsti numbri, et kontrollida, mis värk siis on! Nalja sai küll aja kirjapanekuga, sest muidugi arsti vastuvõtutelefoni kaudu andmeid kirjapanev tädi ju inglise keelt ei oska... aga sain hakkama! Olen enda üle päris uhke.
Otsisin siis ühel neljapäeval selle asutuse üles. Kõigepealt paluti mul mingi ankeet täita, et kas ma just hepatiidis või rase pole... Vastu võttis mind ülitore MEESdoktor, kes tegi paari vastuse saamisel kohe mu hambast lähi-röndgenvõtte, istus siis arvuti taha ja hakaks seletama ülimittearusaadavatest ingliskeelsetes arstiterminites, et mul on täidised liiga sügaval, kuhu vahele tekivad bakterid ja siis süües on valus.. Ja et asi pole üldse edasilükkamatu ja et ma parem Eestisse oma hambaid korrastama läheksin, sest siin pidavat see üli mega kallis olema. Surusime kätt ja ta saatis mu uksest välja ja midagi maksma ei pidanudki!! Olin päris õnnejunnis, sest uskusin, et nüüd ma pean suure rahapataka välja käima. Noh, jälle läks õnneks.
Nii palju siis hambaarstil käimisest...

Samal päeval sõitsin Milaanosse eesti tšikkidele külla. Tšiili kutt Horhe..vms tegi meile kana ja hommikul kell 5 saatsin Sirly lennukile- tema läks eestisse paariks päevaks.

Järgmine hommik sõitsime Mariga Veronasse. See linn, kust on pärit armastuslegend Romeost ja Juliast. Kohalejõudes sõime kebabist punud täis ja läksime linna avastama. Kui ilus seal on! Kahjuks hävisid enamus pildid kindlusest, jõest ja linnapanoraamist, kuid kavatsen sinna varsti jälle tagasi minna, sest see on üks ilusamaid linnu Itaalias minuarust (vähemalt nendest, kus ma käinud olen). Mul oli Kustavi kingitud Itaalia raamat jälle kaasas ja mängisime kuni pimedani korralikke turiste.
See ongi Julietta rõdu. Seal oli nii palu rahvast, et korralikku pilti teha ei saanudki. Ja seal ümber kolm turistidele mõeldud poodi.. Kahju.

See on Julietta monument, tema rõdu kõrval, mille tissi tuleb katsuda, siis saab õnne osaliseks vms...
Tiss oli nii ära näpitud, et see oli värvi muutnud

Enne Juietta maja olev sein, mis on täis kirjutatud armastuse liite nt: Irene+Uuno=süda

Vanalinna keskuse lähedal asuv park uhke purskkaevuga

Teine suurim kolosseum Rooma oma kõrval. Seal korraldatakse palju suuri showsid


Juhtus ka üks imeasi. Nimelt kuskil Duomo lähedal vanalinnas ringi jalutades ja Jaak Joalat lauldes põrkasin kokku oma naiskoori-õega ja tema sõbrannaga! Päris huvitav, kui väike Euroopa ikka on. Neil oli vaja ka kuskile ööseks jääda viimasel õhtul ja Mari pakkus neile heasüdamlikult voodikohti. Vahva.
Siin läheb juba päris vara pimedaks ja juba varsti pidimegi tagasi sõitma, et mitte ülihilja tagasi jõuda.


Rongis.



Õhtul läksime veel välja Milaanole iseloomulikult pidutsema ja see õhtu läks ikka täiega korda.

Järgmine päev läksin Sansule ja Madlule rongijaama vastu. Ma mõtlesin, et nad löövad mul hambad välja, kui nägin neid jaamas enda poole jooksmas.. Õnneks sain vaid ülitugevate kallistuste osaliseks. Istusimegi varsti rongile ja põrutasime Genovasse.

Täna...

...oli 20 kraadi ja päike.

Vàljasòit

Kàisin ykspàev paradiisis. See on Genovast mingi 50 kilti eemal, kus asub siuke sadamaààrne linnake. Seal ulpis palju uhkeid jahte ja tànaval oli mitmeid Itaalia disainerite kaupluseid, kus nàiteks, yks meeste tagi maksis ligi 4000eurot :)
Kàisime kahes kohas, Rapallos- hàsti ilus vàike linnake ja siis Portofinos. Viimases oli suur botaanikaaed.. Jòudsime sinna peale vihma, ja kus siis alles lòhnad vàlja lòid! Ja kui roheline ja kui palju erinevat vàrvi òisi vòis veel oktoobris nàha.. Ja kui puhas seal oli! Kaljud ja meri ja vàrske òhk. Ma arvan, et see on yks ilusamaid kohti, kus ma kàinud olen. Ja vesi oli nii soe, et oleks peaaegu ujuma làinud.