Tšau! Mul läheb hästi, kahel viimasel nädalal olen oma lõputööd teinud, kuna midagi muud olulist ei toimu hetkel. Boss peab mulle loenguid maastikuarhitektuurist ja filosoofiast ning üldiselt kõik edeneb ja sujub hästi. Vahepeal on siin toimunud veel igast asju, mida ma olen skaibis kõik perele ära rääkinud, kuid blogisse ei kandnud. Paar nädalat tagasi oli Pistoias näiteks arhiektuurikonverents ja õhtusöögid tähtsate inimestega (näiteks ka Hans Kollhoff, kes on üks mõjukamaid arhitekte Berliinis), kellega ma kõik tutvusin ja üldse lõin olulisi kontakte Itaalia maastikuarhitektuuri ja arhitektuuri alal. Ma jäin ka oma välimusega (pikk ja blond) paljudele silma, niiet aitäh emme ja issi :D Siis toimus veel üks LED lampide esitlus, kus jälle ohtralt ja jumalikult süüa-veini juua sai ning proffidega tutvutud. Niiet pole üldse paha!

Ilmad on novembrikuus vihmased ja jahedad, ausalt öeldes olen ise pigem eesti ilma ja lume pärast ärevuses. Vähem kui kuu aja pärast, tegelikult- 20 päeva pärast! tuleme me ju KOJU. Ma nii ootan! Ma naeran ette juba Suusi nägu kui ta meid näeb :)

 Siis olen veel kokanud. Suitsulõhe brokkoliga. Viimast tuleb aurutada 3min, et see krõmpsuks jääks ja peale soola, pipart ja parmesani raputada. Nii hea!

Ja siit tuleb Baklažaan parmesaniga (Melanzane alla Parmigiana):

Sibul, küüslauk, purustatud tomatid

Viilutatud baklažaan natukese soolaga kaetult tunniks ajaks paberi peale panna, siis tuleb suurem niiskus välja ja viilude peale tekivad "pisarad"

Vormi sisse kihtidena: baklažaaniviilud, tomatimöks, mozzarella, baklažaaniviilud, tomativiilud ja parmesan

nagu lasanje!

Kui mu töökaaslased said teada, et ma pole veel Luccas käinud (peale selle eelneva parkide-reisi koos nendega), siis nad tuletasid mulle vähemalt kolm korda päevas meelde, et ma see nädalavahetus ikka kindlalt läheksin! See pühapäev otsustasimegi selle reisi ette võtta. Kuigi me jõudsime sinna alles mingi kella neljaks-viieks, siis suuri vaatamisväärsusi ja muuseume vaatama ei jõudnud. Ka 7km linnamüüril jalutuskäik jäi ära, aga siis ongi põhjust uuesti minna. See linn on minu arvates üks ilusamaid Toskaanas. Lucca on Pistoiaga enam-vähem ühes mõõdus, kuid ajalooline kesklinn on pisut suurem. Jalutasime tänavatel koos miljoni inimesega, kuna pühapäevadel tulevad kõik pered välja ja jalutavad tänavatel, söövad jäätist ja vaatavad vaateakendel jalanõusid. Me astusime sisse ühte vineriasse (veinipood-restorani), kuhu lõpuks end unustasimegi. Maitsesime spets Lucca veine ning lubasime endale ka kohaliku kahekäiguslise õhtusöögi, mis oli lihtsalt taevalik. Sõime algul tasuta aperatiivot- isutekitajad, seejärel Lucca tortelliinisid (see pasta, mille sees on näiteks juust või pesto), hiljem Michele võttis jäneseliha ja mina sõin ahjujuustu. Seal oli nii mõnus atmosfäär, sisekujundus, vein ja muusika, et me jäimegi sinna kuni äraminekuni. Mõned pildikesed ka:

See vaade oli teel Luccasse

Arvatavasti siis Lucca duomo

Veits ebaõnnestunud foto. Me vist mõlemad pilgutasime klõpsu ajal...

Siin on teile ettekujutus sellest linnast, uuesti minnes teen kindlasti ise ka pilte

Järjekordne väljasõit Luccasse Franki tehtud projekte vaatama.

See on see COR-TEN, ema, millest ma rääkisin

Ja see läbipaistev asfalt

Vana "pesumaja"

Kuna alt voolas läbi oja, siis kivide peal pesti vanasti niimoodi pesu Itaalias

Vanast valvuritornist tehtud lift

Parkla katusel asuv park- ainuke uus projekt, mis lubati teha viimase saja aasta jooksul ajaloolises Lucca linnas müüridest sissepoole

Väljakaevamisel avastatud varemed

Sain isegi otse maapinna lõiget näha- mis materjalid kuidas pannakse jne

Purskkaev

Jalakäijate sild (see polnud Frank tehtud, lihtsalt käisime vaatamas)

Itaalia stiil

Siit edasi jällegi Franki tehtud