Kui mu töökaaslased said teada, et ma pole veel Luccas käinud (peale selle eelneva parkide-reisi koos nendega), siis nad tuletasid mulle vähemalt kolm korda päevas meelde, et ma see nädalavahetus ikka kindlalt läheksin! See pühapäev otsustasimegi selle reisi ette võtta. Kuigi me jõudsime sinna alles mingi kella neljaks-viieks, siis suuri vaatamisväärsusi ja muuseume vaatama ei jõudnud. Ka 7km linnamüüril jalutuskäik jäi ära, aga siis ongi põhjust uuesti minna. See linn on minu arvates üks ilusamaid Toskaanas. Lucca on Pistoiaga enam-vähem ühes mõõdus, kuid ajalooline kesklinn on pisut suurem. Jalutasime tänavatel koos miljoni inimesega, kuna pühapäevadel tulevad kõik pered välja ja jalutavad tänavatel, söövad jäätist ja vaatavad vaateakendel jalanõusid. Me astusime sisse ühte
vineriasse (veinipood-restorani), kuhu lõpuks end unustasimegi. Maitsesime spets Lucca veine ning lubasime endale ka kohaliku kahekäiguslise õhtusöögi, mis oli lihtsalt taevalik. Sõime algul tasuta aperatiivot- isutekitajad, seejärel Lucca tortelliinisid (see pasta, mille sees on näiteks juust või pesto), hiljem Michele võttis jäneseliha ja mina sõin ahjujuustu. Seal oli nii mõnus atmosfäär, sisekujundus, vein ja muusika, et me jäimegi sinna kuni äraminekuni. Mõned pildikesed ka:
 |
| See vaade oli teel Luccasse |
 |
| Arvatavasti siis Lucca duomo |
 |
| Veits ebaõnnestunud foto. Me vist mõlemad pilgutasime klõpsu ajal... |
 |
| Siin on teile ettekujutus sellest linnast, uuesti minnes teen kindlasti ise ka pilte |
No comments:
Post a Comment