Suusi

Suss-muss-suusa-muusa-kudidi-mudidil on täna 5nda aasta sünnipäev! Poputage teda täna siis natuke rohkem.

Uu-uu-uudised

Tere tere kõik see pere.

Korterist niipalju, et leidsime vist ühe hea ja midagi veel, ning homme lähen tsekin üle- kas sobib ja ülehomme koliks siis juba sisse. Sest esmaspäeval ju tööle minek!

Muidu kulgeb kõik kenasti, sööme, joome ja üritame ses kuumuses ka magada. See on siin põhiline teema- che caldo! (loe: kui kuuum!) Telekas edastatakse 40kraadiseid uudiseid ja muidugi, kõik keda kohtame, sellest ka räägivad. Mis ma tähele olen pannud ja mis pole näiteks eestlastele väga omane, on see, et kui itaallane kuskil ütleme, kõnnib, ja kellegi tuttavaga juhuslikult kohtub, hakkavad mõlemad rääkima OMA asjadest. Noh nagu muuseas.. mis parasjagu aktuaalsem ta elus on. (Mitte see, et üritad ignoda ja silmkontakti vältida) Esimesel puhul teine ei küsigi midagi, vaid kumbki lihtsalt räägib ja siis teine, ja pikalt. Minule on sisse kodeeritud millegipärast, et kui keegi (mitte väga lähedane) midagi ei küsi, siis toimub lihtsalt small talk üks minutike, ja igaüks läheb oma teed. Siin hakkavad ju isegi võhivõõrad foori taga seistes lihtsalt juttu ajama. Tore tegelikult... ja juttu jätkub kauemaks!

Siin Policianos (Arezzo äärelinn) käivad vist mingid kuulujutud, et mina- BLOND, olevat Michele pruut ja pärit Venemaalt. Täna just tulime linnast koju, kui naaber hakkab minuga rääkima, et "tead, meile tuleb üks venelanna külla, saate kohtuda ja...". Mina: mhh? Michele: "Ta on EESTIST". Isegi ta vend sai algul aru, et ma venelane olen. (Mitte, et see mind häiriks/riivaks või midagi, aga lihtsalt on huvitav, kuidas inimesed seoseid loovad- ida-euroopast, seega venelane). Harašo!
Igaljuhul naabrid on siin kõik väga toredad ja sõbralikud. Ainult ühe naabritädi hääl on nii käre ja tüütu, et lihtsalt uskumatult häirib. Michele ütleb, et kui itaalia naine jääb vanaks ja leseks, siis tekibki selline hääl. Okei.
Kui päike loojub ja õhk on värskem, kuid soe, ja kui kõigil kõik maja luugid lahti on, on siin kõik inimesed nagu üks pere- muljetavad ja muljetavad. Eile oli ju Saksa-Itaalia mäng, ning kui punkt tuli, rõkkas terve küla nagu ühest suust.

Täna läksime juba varakult linna asju ajama. Mina sain ilusad pin-up sini-valge-triibulised bikiinid ja uued sisetallad oma Sepa turu kleepuvatele tennistele (enam ei kleebi) ja uue telefoninumbri (327 874 2607 igaks juhuks). Sõime Arezzo parimat jäätist ja higistasime. Kordaläinud päev. Nüüd sõime ja lähme kas ühele muusikafestivalile, kunstifestivalile või restoranikontserdile.


Mõned pildid:

itaalia stenclid

ägedad kunstiteosed elumajade küljes

ka väiksed kommunistiparteid eksisteerivad

Michele: uimane ja väsinud ma tänagi näin

Arezzo "Õismäe"

Majadevaheline rohelus

Vahva valgusvoor ja näitus, kuhu läheme

Palmisaar

Paar head lugu ka:

Viimastel päevadel on nii kuumust kui ka emotsioone olnud rohkem kui küll! Esiteks maja teisel korrusel ei anna üldse olla, väljas veel vähem. Päikese kätte pole eriti läinud, kuna on kuum ja põletab. Õhtupoole ja öösel aga tahakski ainult õues olla. Ööd on kaunid ja roosilõhnalised. Eile kuulsin isegi üht tenorit naaberaias ooperipala laulmas.

Enamasti on mu päevade sisuks olnud stressirikas korteri otsimine. Michele on ka endast väljas, kuna on veetnud sellele kuid, aga ... Läks nii, et korterit tervena otsustasime mitte võtta. Kuna agentuurid, kes on kõik need kuud rõõmsasti kohti aitanud otsida, küsivad hingehinda. Jäi üle otsida üks tuba kellegi juures. Lihtne ei ole. Tolle vanaema juurde odava hinnaga ei saanud, kuna on kahjuks juba occupato (hõivatud). Täna saime aga ühe hea pakkumise suure voodiga toas, üsna vanalinna juures ning koos koertega. Vähemalt mitte kassiga! Homme lähen vaatama ja arvatavasti võtan ära. Ja ma usun, et ma saan ikka kellegi enda juurde majutama võtta, kui soovi on. Arvan, et reedeks on kõik enam-vähem juba selgunud. Loodame!

Mul käib siis üks peiks ka, Lorenzo. Ta on nii vahva ja räägib nii nunnult ja itaallaslikult! Alguses ikka häbenes natuke, aga nüüd kutsub mind koguaeg mängima ja jalkat taguma.

Üks kurb uudis ka- kilpkonnabeebi Camilla suri täna ära. Teised on väljas aias, tema aga toas liivakastis, kuna ta oli veel nii väike. Aga mingi hetk enam ei söönud ja lõpuks ei liigutanud ka. Ma ei saanudki täpselt aru, mis tal viga oli :( Väga kurb, aga vahel lihtsalt juhtub...

A mis seal siis ikka... üks päev tahaks mere äärde minna.. võib-olla nädalavahetusel.

Loodan, et teil seal Eestis ka kord päike välja tuleb ja sääsed välja surevad. Ciao.

itaalia elu vol. 2

Viimane (jaani)öö Eestimaal.

Pärast Jaani tuli 4h magamist Riia lennujaamani, 2,5h magamist lennukis, 2h sõitu festivalile, 1,5h ozzyt ja pärast jälle 4,5h magamist kuni Arezzoni. Sõit läks libedalt, ainuke üllatav asi oli, et lennujaamas otsiti mul TÄIELIKULT kott läbi, mida varem pole juhtunud. Pärast festivali sain muidugi autoga tasuta koju ka...
Ozzy oli vinge ätt seal lava peal katsus nipleid ja viskas ämbritega vett publikusse vahetpidamata. Et ta on 64-aastane, paistas välja ainult ta tatsavast kõnnakust, kuid energiat oli küll isegi rohkem, kui mõnel 30-aastasel. Mul hakkas täitsa paha seal rahvamassi keskmes, kus polnud absull õhku ja ilm oli selline 30-kraadine, niiet pidin seal välja saama ja end turgutama minema.
Slash pani ka hullu ja muidugi üleüldiselt oli ikka kuradima vägev elamus.

See lugu oli ka muidugi.

Nüüd ma olen lihtsalt oma reisiväsimust põdenud ja toas istunud, kuna päevasel ajal on kõik luugid majal kinni, sest muidu ei saa olla.. meeletu kuumus on ikka. Alles 9 paiku õhtul läheb selliseks mõnusaks jahedaks. Lõunal sõime panzarellat, mis on leotatud saiapudi ja juurviljadega salat- omane toscanale. Arbuusi jagasime kilpkonnadega. Ning õhtul rohelist salatit oliiviõliga, prosciutto sinki ja saia kõrvale- muud midagi ja paremat ei andnud soovidagi :) lihtne!

Rääkisin oma ülemusega ka just, lähen esmaspäeva hommikul kohe kaasa ühele tööülevaatusele! Ja pärast seda saan arvatavasti juba makaronid itaaliaga ühte kappi panna.