Viimastel päevadel on nii kuumust kui ka emotsioone olnud rohkem kui küll! Esiteks maja teisel korrusel ei anna üldse olla, väljas veel vähem. Päikese kätte pole eriti läinud, kuna on kuum ja põletab. Õhtupoole ja öösel aga tahakski ainult õues olla. Ööd on kaunid ja roosilõhnalised. Eile kuulsin isegi üht tenorit naaberaias ooperipala laulmas.
Enamasti on mu päevade sisuks olnud stressirikas korteri otsimine. Michele on ka endast väljas, kuna on veetnud sellele kuid, aga ... Läks nii, et korterit tervena otsustasime mitte võtta. Kuna agentuurid, kes on kõik need kuud rõõmsasti kohti aitanud otsida, küsivad hingehinda. Jäi üle otsida üks tuba kellegi juures. Lihtne ei ole. Tolle vanaema juurde odava hinnaga ei saanud, kuna on kahjuks juba occupato (hõivatud). Täna saime aga ühe hea pakkumise suure voodiga toas, üsna vanalinna juures ning koos koertega. Vähemalt mitte kassiga! Homme lähen vaatama ja arvatavasti võtan ära. Ja ma usun, et ma saan ikka kellegi enda juurde majutama võtta, kui soovi on. Arvan, et reedeks on kõik enam-vähem juba selgunud. Loodame!
Mul käib siis üks peiks ka, Lorenzo. Ta on nii vahva ja räägib nii nunnult ja itaallaslikult! Alguses ikka häbenes natuke, aga nüüd kutsub mind koguaeg mängima ja jalkat taguma.
Üks kurb uudis ka- kilpkonnabeebi Camilla suri täna ära. Teised on väljas aias, tema aga toas liivakastis, kuna ta oli veel nii väike. Aga mingi hetk enam ei söönud ja lõpuks ei liigutanud ka. Ma ei saanudki täpselt aru, mis tal viga oli :( Väga kurb, aga vahel lihtsalt juhtub...
A mis seal siis ikka... üks päev tahaks mere äärde minna.. võib-olla nädalavahetusel.
Loodan, et teil seal Eestis ka kord päike välja tuleb ja sääsed välja surevad. Ciao.
No comments:
Post a Comment