90 hektarit travertiini kaevandust Siena ja Arezzo vahel Rapolanos
 |
| Vanaaegsed tòòvahendid |
 |
| Need toolid ja laud on siis lihvitud Travertino marmotist |
 |
| Kunstniku maja, kes tegi skulptuure sellest marmorist. Tegi hiljuti enesetapu. |
 |
| Minu bossid- abielupaar ja vana kirik |
 |
| Teiselpool rikutud maastikke (kaevandusi) laiuvad kuulsad Siena (Toscana) maastikud |
Travertiin on settekivim, mis on tekkinud lubjarikkast allkaveest
väljasettinud lubjast ja koosneb, nii nagu ka lubjakivi ja marmor,
kaltsiidist. Travertiinid on poorsed ja vöödilise tekstuuriga
suhteliselt väikese tihedusega kivimid. Värvitoonilt on travertiinid
enamasti hallid, valkjad, beezikad kuid esineb ka pruune, punaseid,
roosasid ja kollaseid travertiine.
Travertiini on võimalik saada avatud pooridega või pahteldatuna,
kusjuures kastatakse kas tsemendi baasil pahtleid või epoksiidpahtleid.
Kõige levinum pinnatöötlus on lihv, kuid pahteldamata või
epoksiidpahtliga pahteldatuna saab travertiini ka poleeritud pinnaga,
kuid see pole väga püsiv. Tellida saab travertiinplaate lõigatuna kas
piki kihti või risti kihti.
Vaatamata suurele poorsusele on travertiin ilmastikukindel materjal, mis sobib hästi kasutamiseks ka meie kliimas.
Travertiini on ehitusmaterjalina kasutatud juba antiikajast alates.
Euroopas on kuulsaim Rooma travertiin (Travertino Romano), millest on
ehitatud Colosseum ja Püha Peetri kirik Roomas.