mahvia

Tàna oli oliivitalgute pàev. Hommikul ajasime ennast vara ùlese, panime tòòriided selga ja làksime aiamaale. Seal on kuuskùmmend oliivipuud ja ma ei tea tàpselt kui palju viinapuid, lisaks viljapuud, kuur ja kanakuut aiaga (sest nad pidasid varem ka kanu). Ma sain omale poest tuttuued kindad ja vàikese kàsi-reha. Teised juba olid ametis ja siis mulle òpetati, kuidas asi kàib. Nimelt tuleb selle rehaga vòi siis ka kàtega puuoksi "kammida", tàpselt nagu juukseid: vòtad alumise otsa ja hakkad "pusasid" vàlja kammima, nii et oliivid kukuvad nagu tammetòrud. Vòi mulle meenusid ka puugid. Suhteliselt lihtne tòò, isegi et meeldiv. Puude alla laotatakse suured vòrgud/linad, kuhu oliivid peale kukuvad et siis hiljem nendelt saaks saagi kastidesse valada. Meid oli seitse: mina, Michele, ta vend, ema, naabrinaine, tàdi, siis ùks sugulane ja vahel kàis vàike Lorenzo ka abistamas. Vòtsime kahe puu kaupa ja tòò kàis ùsna kiirelt ja lòbusalt. Enamus olid vanemad inimesed (vanuses 60-83) ja juttu jàtkus kauemaks. Yks tàdi kùsis minult, et kas meil kàib ka tòò maal nii, et kòik lobisevad hàsti palju. Ma vastasin, et enam-vàhem jah, aga meie lisaks laulame. Ja siis tàdi Rosa arvas, et me oleme intelligentsemad ka. Juttu aeti igasugustest asjadest, ja mis minu arust ùsna naljakas on- et nad kasutavad ùsna roppe sòimusònu ùsnagi tihti. Nagu ùleùldiselt Itaalias- mehe suguelundi ropum nimetus on siin jumalast tavaline. Kòik kasutavad seda. Isegi tàdi Rosa ùtles ùkskord ùhe halva inimese kohta et ta on ùks mehe-suguelundi-pea. Lisaks tàitsa tavaline on si*tapea ning son of a bitch (eesti keeles siis midagi, et li*u poeg) jne. Noh see selleks. Seejàrel oli teemaks muidugi ka minu kodumaa ja et kuidas meie kasutame oliiviòli asemel rohkem rasva ja vòid, sest meil on karmim kliima ja meie kehakaalule see nii halvasti ei mòju ja me oleme ùldse saledamad ja ilusamad. :) Eestis arvatakse just ju vastupidi, et siin lòunamaal on kòik kòhnad.
Kui lòuna aeg kàtte jòudis, siis korraldati  aeda vàike laud koos laudlinaga ja puha, lisaks laoti  sinna igasugused toiduained nagu nàiteks suur saiapàts, prosciutto, teised salaamid, oliiviòli, sool, heeringas (!) oliiviòlis koos ùrtide ja kùùslauguga- see oli tàitsa hea ja nad kùsisid, kas meil ka heeringat leidub, kuigi meil saab seda ju traditsiooniliseks toiduks pidada. Vàga maitsev oli muidugi, kohe kodune tunne tekkis. Lisaks mòned kòògiviljad ja vein. Kui kòht sai tàis, mindi isegi kohvide jàrele (see on ju nii oluline). Ja siin mulle rààgitakse pidevalt, et kuni neli kohvi pàevas ei tee halba ja kohvijoomine pikendab eluiga. Siin on nii tàhtis, et pàrast kòhutàit espressot vòetakse.
Seejàrel jàtkasime kuni vàljas làks pimedaks. 20 puud on veel teha. Kui ma dushi alla pàrast làksin ja riideid hakkasin àra vòtma siis mu riiete ja saabaste seest kukkus vàhemalt 20 oliivi, need olid nagu suured puugid. Vàrvus varieerus rohelisest mustani ja teile teadmiseks- ùks puu toodab nii musti kui rohelisi oliive ja kòige parem òli tehakse erinevatest oliividest.

 Ehk saan siia ka mòne pildi homme lisada. Nùùd làhme kastanite ja veiniga kùlla òhtusòògile.