Siis kui Sants ja Madli mul Itaalias külas käisid

Mu tuba muutus korralikust toast kolm-tüdrukut-ühes-väikses-toas-toaks. Aga mul oli nii hea meel. Ja voodi oli meile ka täiesti paras. Kui me minu juurde jõudsime, oli Davide juba kõik ära koristanud. Huvitav, muidu nad kunagi ei korista! Ja terve aeg, kui tüdrukud siin olid, oli poistel nägu ja olemus kohe mitme kraadi võrra usinam. No karta võib, kui kolm blondiini majas on!

Esimene õhtu tegime kohe ennast veel ilusamaks ja läksime linna peale ja sööma ja veini-maitsmis-peole.

Järgmine päev tsillisime väljas ja kodus ja hiljem tegime kodus köögis kolmekesi õhtusööki ja kooki ja pidu. Davide oli loorberilehtedest likööri valmistanud ja pakkus ka meile- ülihea! Saime retsepti ka. Olime natuke liiga lärmakad, järgmine päev poisid mokaotsast ütlesid.. Aga me ju nägime üle nii pika aja!!!

Veel järgmistel päevadel hakkas vihma kallama ja ei tahtnud väga väljas olla ja mossitasime kodus. Siis aga tuli meelde, et Egne, Mihkel ja Isi elavad ka kuskil Itaalias (sõbrad Hiiumaalt), võtsime nendega ühendust ja sõitsime külla 4 päevaks! Nad elavad Fano lähedal asuvas külakeses Sant Ippolito, Marche regioonis. Sõit kestis 7 tundi.

(Genova asub Liguurias)

Seal oli väga lahe ja palju teistsugusem.. Toscana sarnane maastik ja loodus ning üldse oli hästi vahva. Nad elavad 17. või isegi 14. sajandil ehitatud majas, korter on tilluke, aga mugav. Meil oli isegi oma tuba ühe suure madratsiga, kus me siis kõik kolmekesi magasime. Iga päev meisterdas Egne meile pastat ja ükspäev isegi Tiramisu-d. Käisime tallis nende hobuseid vaatamas ja niisama tsekkimas. Enamasti rääkisime nendega juttu ja mängisime kodus Isiga, kes oli koguaeg tähelepanu keskpunktis ja üliõnnelik, et temaga kolm tüdrukut koguaeg tegelesid. Või käisime jalutamas ja head päikselist sooja ilma ja kaunist maastikku nautimas.

Meid kutsuti veel ka külla õhtusöögile imehead genova (!!! üks tüüp kes seal töötab, aga pärit Genovast) õhtusööki sööma, ja pärast toimus muidugi suur pidu koos meie eestlaste sõpradega, kes olid üli pöördes, et kolm blondiini kohal olid.

Laupäeval viis meid Mihkel tagasi Fano rongijaama (~20min autoga), jätsime hüvasti ja asusime piletit ostma. Olime eelmine päev kodus üle tsekkind, et mis kell rong läheb. Aga tuli välja, et sellist rongi ei lähegi sellel päeval ja et ainuke võimalus on sõita otse Milaanosse ja järgisel hommikul alles Genovasse. (Olen kindel, et see piltimüügimees pani puusse!! Olin nii vihane ta peale, et ta must aru ei saanud).
Sõitsime siis Milaanosse ja õnneks lubasid Sirly, Mari ja Ulla meil Milaanos ööseks jääda :) Järgmine hommik sõitsime Genovasse. Olime väsinud, aga siiski läksime veel õhtul viimset õhtusööki linna sööma.

Esmaspäeva hommikul saatsin tüdrukud pisarate saatel rongile ja läksin koju tuduma.


Kõik pildid meie tegemistest MINU UUE FOTIKAGA on siin.