Minu kavatsus varasemasele rongile saada, oli küll päris uskumatu. Pakkisin ja pakkisin, panin omale reisiks veel süüa kaasa (sest see kestab mingi 5-6h) ja panin ka prügikoti kaasa, et see tee peal ära visata. Olin juba oma kottidega valmis, kui nägin, et kass Bia on veel minu toas. Üritasin siis teda välja ajada- ei õnnestunud. Tahtsin teda kinni püüda- lipsas voodi alla ja justkui nimelt kiusas mind.. Olin juba päris närvi minemas, sest kell oli palju ja ma pidin jala jaama (tervitan jälle siinkohal Jaamat :) minema.. Viskasin kotid seljalt ja õlalt maha ja liigutasin voodi paigast, et ta ennast jälle ära peita ei saaks, kuni too toast välja jooksis. Tõmbasin ukse pauguga kinni, võtsin kotid ja hakkasin minema. Kui olin välisuksest välja saanud ja uks oli sneprisse läinud, tundsin, et kuidagi kerge on olla. Siis valdas mind see "uskumatuse" tunne ja ütlesin kõva häälega ropu sõna eesti keeles. Mul oli SELJAKOTT maha jäänud, koos võtmetega. Sellele rongile ma ei jõudnud. Helistasin Emale, läksin ühte lähedal asuvasse baari, kus ta parajasti oli, sain võtmed, läksin koju, võtsin koti, viisin võtmed tagasi ja asusin jaama, järgmise rongi peale. No kas nii blond saab olla?! Selle eest sain aga 5euri kallima rongi (päris fäänsi, stepslitega ja puha).
Pidin reisi jooksul 2 korda rongi vahetama, seiklust kui palju- Pisast Firenze rongi peale jõudmiseks jäi 3min.. Poole 1 paiku òòsel jõudsin Arezzo'sse, kus Michele vastu tuli. Meile oli kinni pandud üks nö korter, kus me elada saaks need päevad. Saime vahepeal veel Claudiaga kokku, kes meid sinna juhatas ja kohta näitas. Kahju, et pime oli, sest maastik on siin superilus. Ja see "korter" asus linnast eemal väikses külas.. aiast sisse sõitmiseks avanesid väravad automatselt ja ees paistis valgussäras valge suur maja. See on kahekorruseline suvemaja moodi hoone, mille omanikud on puhkusel ja kes üürivad seda vahel välja. Meenutab natuke Vesiveskit isegi! Suur kivimaja, suur aed, okei basseini meil küll Vesiveskis pole..! No ütleme nii, et väga luks-koht. Majja sisse astudes avanes meile suuuuurepärane suur tuba, avatud köögiga, siis veel magamistuba ja vannituba. Tubades on kõikjal kuivatatud lilled riputatud, raamitud pildid-maalid, kübarad, kannukesed, taldrikud, korvikesed- igaljuhul siuke eriti nunnu ja eriti moodne ja eriti ilus. Lahtine kamin ka ja diivanid ja lauad-toolid-värgid-särgid. Siin on KÕIK olemas, triikraud isegi + köögis kõik vajaminevad asjad, vannitoa rätikud, suures toas TV, raamatud, ajakirjad... Toscana teejuhid inglise keeles!! Köögis veel maitseained, kohvi, küpsised, õli, puuviljad; külmkapis isegi piim ja vesi. No siukest kohta me küll ei lootnud! Igaljuhul naeratuse tõi näole küll pikaks ajaks :) Hommikul ärgates läksin aeda, ja kui ilus seal on! Nagu minidzungel aiamööbliga, maasikate ja palmide, muude sukulentide ja taimedega- kõik. Isegi auto on! Aga seda vist ei saa kasutada. Naabreidki pole näha ja kõik ümberringi on nagu siuke romantiline maakodu. Päeval läksin jalutama, kuna tahtsin mõned sketšid teha.. oliivipuud, küpressid, mäed, künkad, vanad majad ja uued villad, kohisev jõgi, linnulaul ja päike. Super-luks. Ümberringi elavad vanemad inimesed, kellel on aiad ja koerad ja istandused, jalutavad ringi ja ytlevad alati "buonasera!"
Siin me siis elasime ja nautisime nii kuis saime.. Järgmisel neljal päeval olid linnas kontserdid ja Claudia sünnipäev.. Sain paljude uute huvitavate inimestega tuttavaks, pingutasin oma vigast Itaalia keelt. Iga pàev s6in erinevaid itaaliapàraseid toite, mida nad meile valmistasid + kàisin veel s6bra kodus tema Mamma lasanjet ja tiramisùd sòòmas... Yhes6naga viis keele alla.
Tutvusin ymberkaudsete kaunite paikadega, millest nyyd ma m6ned pildid ka siia lisan. Sygis on siin kaunis, ja soe.
Ei tunnegi, nagu peaks kuskil veel ülikoolis käima...!!! Aga muretsemiseks pole põhjust, järgmisel nädalal hakkavad (peavad hakkama!) kooli hammasrattad kiiremini käima.
No comments:
Post a Comment