Silma pilk

8. detsember on tähtis päev- FESTA. keegi tööle ja kooli ei pea minema ning toimub vaid tants ja trall. niipalju, kui ma teada sain, siis on see püha neitsi maarja päev. keskväljakul pandi kuusele lõpuks ka tuled külge, kuigi ta isegi nüüd eriti hea välja ei näe. kesklinnas kitsastel teedel mängisid tänavamuusikud, mitmesse kohta oli üles püstitatud telgid, kus inimesed oma kätetööd ja muud kola müüa võisid. rahvast oli nagu muda. isegi ema tegi äri:










lahe valjuhääldi

kodupoole jalutades nägin aga vaimustavat tänavakunsti. see tänav on uhke, kuna mõlemal pool asuvad kaunid ja suursugused hooned. sinna jõudes hakkas mu kõrvu kostma kellegi naise lauluhääl ja suurepärased vaatepildid:



a




pärast nägin keskel lahtises hoones ühte naist laulmas, klaverisaatel, ja see kõik kanti üle majade külge paigutatud kõlaritesse...

seal oli nii ilus ja mõnus õhkkond, et kohe suur heldimus tuli peale! itaalias on lausa vastupandamatu oma armastatuga mööda linna jalutada.. eriti jõulumeeleolus. sajaks veel lund kah.

davide ja serena valmistasid just õhtusöögi ja tegid JÄLLE kaks suurt tiramisud :)))) buon appetito! homme sõidan arezzosse, kesk-itaaliasse. väljas on soe.


lugesin siin samal ajal raamatut ja leidsin sealt ühe tsitaadi:

"inimelu suurus ei seisa muutustes, mida ta esile kutsub völismaailmas, vaid subjektiivsetes elamustes"