Hommikul pea valutas eilsest òhtusòògist-joogist, kuid siiski àrkasin suhteliselt vara (kell 10) ning sirvisin voodis uut laenatud arhitektuuriraamatut, kuulasin mussi ja jòin vett! Ootasin, et mu dushivesi soojaks làheks, aga kuna laiskus ja rammestus vòttis jalust maha, jàin oma asjade pakkimisega pàris hiljapeale. Kirjutasin listi, mida kaasa vaja vòtta, valmis, ja jumal tànatud, tànu sellele ma ei unustanud seekord midagi olulist maha (nagu tavaliselt juhtub- hambahari vòi midagi). Vòtsin peaaegu kylma dushi, sest ma ei tea, vahepeal ta lihtsalt ei soojene korralikult yles. See on tòeline eneseyletus, ma ytlen teile. Seejàrel tegin turbopakkimist, kuna tahtsin varem jaama jòuda ning tee peal midagi syya kaasa osta, sest Ema oli mu leiva jàlle àra sòònud. See ajab mind nii nàrvi ,kuna ta LIHTSALT sòòb mu leivad àra, kui ma magama làhen. Okei, ma saan aru, et ma sòòn ta sòòki ka ja nii, aga ainult siis, kui ta PAKUB. Noh, kuna ma olen siuke argpyks, siis ma ei làhe talle seda ytlema ka, vaid hoian oma saiakesi oma toas! Nii. Tee peal poodi jòudes oli juustu-liha-leiva-osakonnas liiga pikk jàrjekord ning pidin kòhutàiest peaaegu loobuma... KUID...! tavaliselt sòidan roninga millegipàrast alati òhtul ja siis on pime ja kòik kohad kinni. Nyyd aga avastasin mingi vàikse poekese, kus yks tàdi teeb ise kòik leivad ja puha- niisis astusin sisse ja palusin kaks paninot suitsusingiga (prosciutto- mu vaieldamatu lemmik). Jòudsin normaalselt jaama, sain pileti osta isegi kassast, ning hyppasin rongile. Tavaliselt on suva, mis kohale istud, aga kui on InterCity rongid, siis on see alati inimestest pungil ja peab oma vagunis koha leidma. Ma alguses yldse ei viitsind, mugisin mònuga oma hommikusòòki (kusjuures- parimatest parim selletaoline panino, mida ma vist kunagi yldse sòònud olen- ta maitses ja nàgi vàlja eriti tervislik ja viis keele ka alla).
Kord aeti siit kohalt àra, kord sealt, ja siis ma otsustasin, et otsin oma vaguni yles, mis oli umbes rongi teises otsas. Ma ei leidnud kusagilt selle vaguni numbrit, kus ma asusin ja kysisin mingi tyybi kàest. Tema vastas mulle inglise keeles.. Ma ei saa aru, mis vàrk see on, kas mul on siis NII tugev aksent juures? Seda on juhtund mitmeid ja mitmeid kordi! See on neist kyll vàga armas, et nad mulle asjad selgemaks saavad teha, aga ma juba tunnen end peaaegu itaallasena... Vòib-olla on asi ka mu heledates juustes ja silmades. Neil on seal peaaegu kòigil ju pruunid silmad, mis on nii seff.. ja ma olen nendesse hullupòòra armunud.. ei teagi, miks. Aga mis mind eriti nàrvi ajab, on kaks asja. Esiteks: enamus itaallasi nàrivad kyysi. Ma ei tea, millest see tuleb, aga ma koguaeg màrkan seda ja ma ise vihkan seda vàga, kuna paljud vist teavad, et ma ei suuda taluda "kyyne hààli", see on nii kohutav. Ja see mulle ka ei meeldi, et kòik kannavad neid Hogani disainitud jalanòusid, mis on niivòrd koledad. Vaadake ise:
òudne ju? Aga nyyd ma làksin kyll teemast kòrvale.. Aga yldjuhul mulle meeldib endale, kui vahepeal teemast kòrvale kaldudakse.. Ka Ameerika kirjanikule Jerome David Salingerile meeldib see. Ta on jòudnud mu lemmikkirjanike edetabeli esimesele kohale!!
Rong hakkas liikuma, pàike pritsis akendest sisse ja mina komberdasin mòòda kitsaste koridoride seinu làbi mitme vaguni. Mòòdusin yhest noorest hipi paarikesest, kes just siis yksteisele musi andsid, kui mina neist mòòdusin ja see oli NII ARMAS! Lòpuks leidsin oma koha, kus minuga olid veel kaks 40ndates naist, kolmas arvataasti 30-35 ja siis yks minuvanune. Nad rààkisid toidust. Ja kohtadest, kus kòige paremini syya saab. Ja kuidas nad seda ja teist retsepti teevad. Ja kust nad òli saavad. Ja et normaalne mitmekàiguline sòòk maksab vàhemalt 40euri (ema-isa, vaadake ette!). Ma usun, et nad olidki lihtsalt seal rongis esimest korda kohtunud. No ja kui sa istud itaallastega samas ruumis, siis oled igal juhul sunnitud nende vestlusest osa vòtma. Yks kòik, kas sa oskad midagi juurde rààkida vòi ei. Siis on lihtne, kui sa itaalia keelt ei mòista, aga mind see lausa àRRITAS! aga heas mòttes. Isegi mussi ei saanud kuulata, kuna nende hààled kostsid yle! Tegin kyll, et vaatan aknast vàlja vòi nii. Samas oli see kòik nii vahva. Kusjuures, itaallased on nii sòbralikud, et nad hakkavad vòhivòòrastega vabalt rààkima. Nt yks kord làksime sòpradega teise linnaotsa ja kui me parasjagu ootasime yle tee mineku vòimalust, siis kaks naist lihtsalt hakkasid meiega juttu ajama mingist suvalisest asjast, see on neil nii normaalne. Minu meelest on see sympaatne.
Pàevasel ajal rongiga sòita on lihtsalt suurepàrane, kuna raudtee asub tàpselt rannikul, seega saab vaadata kòige ilusamaid vaateid merele. Kui Liguuria maakond lòpeb, algab kohe Toscana. Vaikselt hakkavad palmid kypressidega vahelduma, kui rohkem sisemaale sòita... ja kòik see maastik ja màed on pàikese kàes nii ilusad! Yhesònaga... kuulasin Lou Reed'i ja nautisin rongi.
No comments:
Post a Comment