mahvia

Viimased nädalad olen koolitööd teinud, sest varsti tulevad eksamid ja tahaks õigeaegselt nendeks valmis olla. Veits keeruline on üks aine, kus ma pean individuaalselt kõike tegema ehk siis enda jaoks kõik inglise keelde tõlkima, sest muidu ju muffigi aru ei saa. Teist projekti teen Luigiga, kelle juures ma siis käin, sest kooli oleks tüütu minna. Teeme oma asju, vaatame Simpsoneid, siis vahepeal arutame Itaalia poliitika olukorda ja sööme tema kokatud asju. Väga maitsvad, muideks. Tunnen end temaga kindlamalt, kuna üksi on siin neid kooliasju keeruline teha. Keelebarjäär.

Kodus olen ka nüüd siin enamus aega olnud. Ehk siis mõnulen voodi peal ja joon teed ja tsillin. Eriti mõnus on siis, kui päike paistab aknast sisse, väljas on kah päris soe. Käisin siin ükspäev "jooksmas", ja avastasin vingeid kohti jälle.

Davide ja Ema (ja Serena ja teised) on kah enamasti kodus, niiet igav ei hakka.

Nädalavahetusel käis Michele siin ja üritasime seda arvutiasja korda saada (vargaid identifitseerida), kuid see koht oli kinni ja peab teine päev üritama.
Kui ta jõudis, siis ütles, et tal on mulle ÜLLATUS. Ma küsisin naljatlevalt: "Roosid, vä?" Ta oli päris imestunud, sest nii oligi. Nagu valentinipäevaks. Eriti nunnu, kirjake oli ka ja.. mulle polegi varem kingitud niimoodi sellist kaunistatud kimpu. Mina tegin talle tiramisud, aga Ema oli juba sealt osa ära säänud, naljatilk! Ei tulnud tegelt nii hea välja, kui kodus... Aga mõte loeb!
Tol ohtul läksime pitsasid sööma (MMMMMMMMMMM...!) Algul otsisime restorani, ja kui olime leidnud, tuli välja, et see on ainult 12ni lahti (jah, olime suht öösel seal), ma juba hakkasin välja minema, kuni M kutsus mind tagasi. Saime laua. "See on Itaalia", ütles ta mulle. Siin on kõik võimalik. Ülihead pitsad olid.
Järgmistel päevadel tsillisime niisama ja pühapäeva õhtul käisime turu peal, kus müüakse igasuguseid toiduaineid (juustu, liha, leiba, oliive, juurvilju, veini, lagritsat, sokolaade, mereande ja muud kõike võimalikku) OTSE MAALT. Hästi kvaliteetne värk. Ükskord ma ju kirjutasin sellest ka... Ostsime paraja hunniku maitsvaid asju kokku ja seejärel kodus nautisime neid maitseid! Jäi alles kah, järgmisteks päevadeks. Täna tegi Davide tortellinisuppi. Tortellinid OTSE BOLOGNIAST! Ülihea.

Itaalias elatakse selleks, et süüa.

Egas siin muud väga polegi, ilm läheb järjest soojemaks mulle tundub, ja koolis aina kiiremaks. Lähengi nüüd ja teen oma asju edasi.

SAU