Elu seebiooperis

Kõik see, mis siin vahepeal on sündinud, ei jää alla ka kõige seebisemale ooperile. Elutähtsad sammud tehtud, õnn õuel ja ärevus homse ees. Täna broneerisime Madliga ära meie hostelid Perugias ja Firenzes. See saab olema üle aegade mõnusaim väljasõit, nii temale, kuid eriti minule! Nädalake veel siin ameeriklaste kolledžis, mis on ka omaette seiklus ning ei ole tunnet, et ma raiskaks aega või et oleks igav - vastupidi! See nädalavahetus toimub ItalArt Santa Chiara 25. aastapäeva juubel ja mälestus Paolo Parruchierile, asutajale, kes meie seast mõned aastad tagasi lahkus. Aga nende inimestega, kes on siin, on lausa rõõm koos tegutseda ja mõtteid vahetada. Nad pole nagu itaallased, kellega on tihtipeale igast jamasid, siin olles oleme ameeriklastega nagu ühes paadis ja naerame nende üle, kes itaallaslikult alati hiljaks jäävad või kel omamoodi italjaano kiiksud on. Tunnen end kodusemalt ameeriklastega ausaltöeldes.

Samas meie köögi kokatädid on maailma kõige lahedamad ja nendega saab ikka nalja. Kõik on muidugi ka väga klatšihimulised, ning ehk sellepärast nad minult koguaeg minu olukordade üle aru pärivadki, aga tean, et nad ei tee seda halva pärast, kui siis uudishimust ja kaastundlikkusest. Sest itaallased teavad ja tunnevad läbi lõhki inimeste emotsionaalset poolt ja aitavad iga hetk kui on vaja vaimse toega. Ameeriklased teevad aga oma keep smilingut ja pole niivõrd kaastundlikud või siis ei oska lihtsalt sinu tasemele laskuda. Samas, üks noor imeilus ameeriklanna, kes siin kontoris töötab ja kes on selle linna tuntuima Itaalia restoraniomaniku naine, on ehk juba rohkem itaallastunud, kuna kuigi me ei tunne teineteist eriti, kallistab mind ikka vahel ja vaatab mulle selliste silmadega otsa, et ta saab aru ja tunneb kaasa. Kuigi ma pole kindel, kas tegelikult vaja kaasa tundagi... noh ega ma siin kõigile ka suure suuga oma probleemidest räägi.. Aga igaljuhul on väga tore olla inimeste seltsis, kes on pidevalt ärksad ja minust huvitatud :) EGolaks! Ükspäev mulle mainiti, et ma meenutan tiinekate popstaari, kelle nimi on..............(5 min tuletasin meelde)..... Taylor Swifti!

Võib-olla väike nägu ja nina ning juuksed on sarnased, aga muidu ei ütleks.
Üleüldse tšikid pidevalt kiidavad mu juukseid ja riideid ja ma ei tea kas ma peaks seda komplimendina võtma või on see lihtsalt "normaalne" nende jaoks. Otsustan ikka ego jaoks.

Mõned fotod koolist:

Teekond minu toast kööki 

Igal pool on väga lahedat mööblit, kunsti ja muid esemeid - hubane!

Minu segamini tuba

Vaade mu toa aknast