Kuuaruanne

Vabandust, et olen sellega nii kaua viivitanud, aga ainult TEIE jaoks olen natuke juba varem üles kirjutanud (higi, veri ja pisarad). Et siiiiiis... nautige!


1. päev

Äratus 8st, kool 9st- kõigepealt läksime aulasse, kus meile räägiti 45minutit itaalia keeles õppeinfot! seejärel toimus keeletest, mille järgi pidavat meid jagatama keeleoskuse järgi gruppidesse.. noh, kui testi kätte saime, siis oli küll pisut piinlik- ega eriti midagi kirjutada küll ei osanud.. viisimegi siis kripsiga lillekesi täis joonistatud tööd ära ja liikusime ülihelikiirusel uksest välja.

kojujõudes tahtsin ma kõigepealt endale internetikaardi osta, mis maksis 10euri. noh okei- ostsin ära.. aiiiii kui õudne jama selle töölesaamisega oli. no põhimõtteliselt see lihtsalt ei toimi, sest korraga on selle wifi kasutajaid niivõrd palju, et minu arvutiga saab internetti ainult hijaõhtuti, varahommikuti või siis öösel 4-5 ajal, kui parasjagu kedagi sees pole. nojah, normaalne. vb ongi hea- veedan vähem arvutis aega.

ilm oli liiga kuum, higi lahmas ja jalad juba valutasid mägistest teedest. no tõsiselt- koguaeg on kas mäest üles või alla, sääremarjad on juba nagu sportlasel. ma ei ostnud ka bussi kuupiletit, et rohkem jala liikuda (kuna muidu jõuan ma eesti koju ühe suure pitsana). samas aga oleks ikkagi pidanud sellesse investeerima... ma üritan ülikokkuhoidlik olla, aga lõppkokkuvõttes ei tule mul ikka sellest midagi välja.

hostelis elab üle 100 erasmuse tudengi, rahvuseid ei jõua kokku lugeda. suhtlemise üledoos on kerge tulema- ühe päeva jooksul jätta meelde vähemalt 15 nime, nägu, eriala jne.. huhh. enamus on siin 1 kuu keelekursusel ja siis lähevad edasi kuskile mujale itaaliasse (peamiselt milaanosse) õppima. õhtul oligi katusel suur pidu, kus siis ajumahtumust mõõta sai.


3. päev

täna sai kauem magada. esimene PÄRIS-koolipäev. me kripsiga saime muidugi gruppi A1 (algajad), mille üle mul väga hea meel on- loeng on niivõrd lahe, ja õpetaja on proffessionaal ja ÜLItore inimene (si chiama Fransesco). meid on seal 20 ja 4 nendest eestlased, kas tundub uskumatu? teised 2 tüdrukut on tlnast ja pärnust- väga toredad.. vb isegi ühed kõige toredamad meie grupist. siis on seal veel sama palju või isegi rohkem poolakaid, sakslasi, britte, norrakas, hollandlane, türklane.. no- KÕIKI. 4h väga cooli loengut, kohe saime kõigiga tuttavaks ka ja mulle tundub, et see keelekursus on üks päeva tipphetki! olen väga rahul.

hiljem läksin üksi linna, set ei suutnud enam suhelda. täiesti üledoosi sain. nii ma siis läksingi oma halva orienteerumistajuga sienat avastama. lõppkokkuvõttes oli väga chill, ainult, et tagasiteel eksisin ära ja küsisin umbes 100lt erinevalt inimeselt, kuidas rongijaama poole saab. lõpuks üks tore perekond viis mu autoga ära (jälle!) sorri, ema, enam ei tee. kojujõudes olin rampväsinud ja langesin surnult voodisse.


7. päev

kella 2st päeval sõitis terve kamp välistudengeid linna- San Giminiano'sse- väikelinn, millele on iseloomulikud TORNID. vanasti oli kõikidel rikkamatel perekondadel oma tornid. aeg pole seda linna muutnud, praegugi ehivad linna kõrged neljakandilised tornid, mis teevad terve linnamastiku väga eriliseks. ja nad ise on selle üle rohkem kui uhked. giid vedas meid seal ringi ja meie vahtisime silmad punnis peas. pärast käisime restos pitsat ja jäätist (seal pidavat olema itaalia parim jäätis- ei kahtle) söömas. ja siis kiirustasime jälle bussi tagasi ja sõitsime sienasse tagasi. õhtul läksime contrada gardenpartyle (vahemärkus: siena. see linn on umbes poole väiksem kui tartu. (kesk)linn on jagatud 17 erinevaks osaks (contrada'ks), kus kõikidel on oma (lipu)värvid) ja kõik contradalised armastavad oma kodukohta tulihingeliselt). ja noh ühes contradadest oligi siis pidu, kus ringi tsillisime ja veini jõime. koju jõudsin vist mingi 7 hommikul ja järgmisel hommikul...


8. päev

olime terve päev rannas: kolm blondi eestlannat ja kolm lõnamaa kutti- kaks neist olid sitsiiliast ja ei osanud inglise keelt, aga väga tore oli oma peaaegu olematut itaalia keelt harjutada. ilm oli hästi kuum, ühetgi varjulist ja privaatset kohta polnud ja selle tõttu veetsin enamuse ajast vees ja maitsesin soolast vett. õhtul tundsin ennast vähina, järgmine päev aga sokolaadina. pulli sai ja pilti sai ka:


...keelteoskus hakkab kaduma. piazza del campo iga päev- suurim grupp platsil- EILC tudengid.


16. päev- PALIO! loengutes sellest ainult räägitaksegi.

see oli tàiesti kreisi, me liikusime sinna piazzale (keskele), kuhu võib tasuta vaatama minna, u 2h ja siis pidime veel 3h ootama, et v6istlus pihta hakkaks. seejàrel jooksid 9 hobust koos dzokidega kolm tiiru ymber piazza del campo (mis v6ttis umbes minuti) ja oligi race làbi. no ja siis làksid itaallased kyll lolliks, kaks contradat làksid isegi kaklema kohtade pàrast. aga cool oli ikka seda tsirkust nàha. pàrast toimusid veel igast paraadid ja tasuta-veini-peod. oeh, siin ei saa pidu vist kunagi nyyd enam otsa. aa ja enne v6istlust yhed tyybid tegid lippudega vaatemàngu- viskasid neid 6hku jne. ainult et yks lendas rahva hulka ja pealtvaataja sai raskelt kannatada.. pàris rets.. aga no ega see kedagi ei morjendanud. igaljuhul vàga p6nev, lahe, et me just selle festivali ajal sienasse sattusime.


20. päev

õhtul mõtlesime korraldada A1 keelegrupi peo koos õpetaja Fransescoga. pärast kooli läksime poest läbi ja ostsime kõik head ja paremat kokku, millest siis toitu valmistada- salat mozzarella ja kanaliha, sangria ja eestimaiselt tuha sees kõrvetatud kartulid hallitusjuustuga. pidu toimus katusel, kus panime grillid püsti ja rahvas kogunes. algul, kui õpetaja jõudis, olid kõik veel näljased ja igavad, hiljem- peale paari klaasi veini või õlut, võtsid inimesed peaaegu et järjekorda, et temaga rääkida, väga vahva oli. lõpuks oli seal nii palju rahvast, et sellest kujunes üle-hosteli paarti, mis kestis hommikuni. ma läksin 1st magama, fransesco lahkus alles 4 ajal- järelikult talle meeldis!


21. päev

poole seitsmest pidime peatuses bussi ootama (nagu ikka itaalias- ootasime umbes tunni), seejärel viidi bussitäis magavaid tudengeid Orbetello linna, kus polnud midagi erilist vaadata- kõik tahtsid randa ja vingusid 4 h, kuni lõpuks saime mere äärde. mina ja olga ehtasime terve päev puuroigastest ja käterätikutest onni, et vähegi varju saaks, sest väljas oli umbes 40 kraadi ja ka vees ei jaksanud koguaeg passida. siis hakkasingi ennast haiglaselt tundma ja tagasiteel koju, tundsin, et see bussikonditsioneer ei olnud mulle head teinud. (+ veel see, et mõni juba oli oma pisikud jõudnud mulle edasi anda). käisime veel korraks 9st linnas ja pärast seda vajusin sügavasse unne ja higistasin ennast rosinaks.


22. päev

magasin 3ni, väga halb oli olla- nina kinni, pea ja kurk valus. käisin poes, raiskasin meeletult raha asjuade peale, mis mind terveks raviksid. miksisin küüslaugu, sidruni ja mee ning sõin seda möksi nii palju, et halb hakkas- aga mõjus! järgmine päev tundsin end peaaegu nii tervelt nagu purikas :)



Üldist!

tavaline päev: hommikul u 8st ülese- 20min kooli kõndida. 1. loeng 1ni, siis paus, kus käime tudengite sööklas (linnas) söömas. suhteliselt odav- 2.50eur, aga itaaliased ütlevad selle toidu kohta- sitt. ma jään aga rahule, sest kõht saab väga täis ja maitsel pole ka midagi viga. ja muidug odav on. siis jälle pool3st poole 5ni loeng. siis koju, siis tsillime kas hosteli keskel aias või piazza del campol (linna kese). koju magama. nädalavahetused on alati erinevad- põhiliselt kõik koguaeg pidutsevad. intriige kuuleb ka- põnev.

kogaeg on palav ja higistan nagu hull.

bussitransport on tegelt sarnane tartule. mõnusad väiksed hubased bussid. ainult, et... kihutavad! ja kuna siena maastik on küngas künka ja mägi mäe otsa, siis inimesed põhimõtteliselt hakkavad mööda bussi ringi lendama, kui nad kuskilt kinni ei hoia. muidu on tore, et igale poole jõuab ruttu kohale. noh okei- nad võivad hilineda ka vahel 10 mintsa (itaalia ju), aga muidu kui kätes jõudu on ja tasakaalu kah väheke, siis on superluks. aa ja itaallased on ju mega laisad ka. nad ei viitsi 50 meetrit ka jala kõndida, pea iga minut käivad bussid.

söömas käime tavaliselt pausi ajal (pool 11). ostame supermerkato'st snäkki. peale kooli (ühest) sõidavad kõik 100 välistudengit MENSAsse- see on suur söökla täpselt meie jaoks. ka selles mõttes, et itaallased sinna sööma ei läheks, sest nende jaoks on see halb toit. meie aga naudime täiel rinnal, kuna see on odav- ainult 2,5EURi. selle eest saab suure kandikutäie toitu: pastat, salateid, mozzarellat, erinevat lihhi, puuvilja, jogurtit, saia ja muid imeasju. + ohjeldamatutest kogustes limpsi ja mahla ja vett. perchè no?!

A1: meie klass on kõige ägedam. ja me oleme kõige algajamad. tegelt on A2 grupp ka, aga nemad pole nii cool'id. meid on 20 ja õpetaja fransesco- kes on kõige toredam ja lahedam üldse. ta oskab proffilt inglise keelt (ja saksa ja poola ja prantsuse), aga räägib meiega ainult itaalia keeles. ja jumala õige! selle kuu aja jooksul oleme nii palju omandanud, et ise ka ei usu. ootasin alati igat tundi põnevusega ja muie näol.

meil on tekkinud ka natuke siuksed grupid- inimestest, kes tihedamini lävivad. Minu hõumid on siis: Marilyn ja Sirly- blondid eesti tsikid, kes lähevad milaanosse äri õppima. ma olen nendega võrreldes kui öö ja päev, aga meil on koos nii äge, et anna olla! ausalt- nende pärast saan ma kõhuõõne vigastused... naermisest. ja meie kolmekesi oleme need blonde estonians, keda itaalia mehed alati eelistavad, ja kelle elu on siin nagu lill. siis sophie- inglanna, anna- poolatar, bektaš- türklane, fabian- sakslane ja vincent pärit lõuna-ameerikast. siis on siin inglaste grupp välja kujunenud, mõned üksiklased ja krips hängib mingite jooksjatega teistest klassidest. aga üldjuhul saame kõik hästi läbi ja meil on alati lahe koos olla. ja ma hakkan neid nii taga igatsema!!! enamus lähevad milaanosse, niiet meil ainult 1h sõita ühest linnast teise- juba on kõik nädalavahetused koosolemispidudeks ära bronnitud :)

söök ja köök:
hommikul koolis, lõunaks capuccino, pärastlõnal Mensa ja õhtuti siis teeme tavaliselt ise ühisköögis süüa. ühiskööke on maja peale 2 (130 õpilase peale), nad on suhteliselt väiksed ja räpased. juhtub ka, et teiste asju süüakse ära külmkapist, aga mitte tihti. inimesed ei pese eriti oma nõusid vaid panevad need kappi. ja see on rõve. nuge-kahvleid on vähe ja nüridad. ma olen siiamaani sibulat võinoaga lõiganud! pole raatsind uut osta. veel. aga ema saadab. ja ülerahvastatud on nad ka alati, samas on tore- seal näebki tavaliselt tuttavaid, ja pidu tehakse seal ka.. kuid siiski, võiks parem olla.

Mina olen siiamaani söönud pastat või kartulit või muna või võileiba. Toit on päris kallis, niiet olen üritanud kokkuhoidlik olla.. nii palju kui sellest välja on tulnud. Jah, võiks öelda, et toidu peale lähebki kõige rohkem pappi. ja vahel joogi peale. sest nt vett siin pole soovitatav juua, seega tuleb alati ise osta. ma polegi peale vee midagi muud mittealkohoolset joonud. aa ja õhtuti me ostame pitsat. sealt piazza del campo nurga pitsabaarist. parim pitsa, mis kunagi tehtud. peale iiri oma muidugi. ja see maksab 2,5EURi. ja ma olen seda vist juba 500korda ostnud ja nahka pistnud. aga naljakas on see, et olen pigem kaalust alla võtnud kui juurde. siin tehakse pitsat spets asjadest ja mitte rasvast ning juustu sisse uppuvat. pitsaalus on ju mega õhuke tegelikult. ja hästi palju söön ka puuvilju. iga päev kulub üks või paar aprikoosi või banaani ära. oeh tegelt ma söön vist liiga hästi...
eks siis viimastel kuudel olen vee peal :)

tavaline päev:

kui kool hakkab pool 9, siis ärkan mingi pool 7. toimetan ja ütlen Drorotale ciao! võtme peab alati viima reseptionisse, sest kui võti ühe kätte jääb, siis on jama. (sest kahepeale on 1 võti, mis sakib). siis mina lähen tavaliselt jala kooli- kas üksi või kellegagi.. kõnnib 20mintsa umbes. hommikud on mõnusalt jahedad. siis poole 9st hakkab tund, siis on paus, siis jälle tund ja siis poolteist tundi vaba- lähme mensasse sööma.. terve päev on konstantselt kuum ja päikesepaisteline ja kõik higistavad ja vinguvad bussides, kui konditsioneer on liiga nõrk. tegelt ka- see on päris väsitav , koguaeg pead higistama. (vb paar kolm neli päeva on olnud natuke pilvisem ja mõnusam ja isegi vihma on sadand paar päeva). seejärel hakkab järmine loeng: kas siis ainult meie rühma oma ühe hästi energiajänku tüüpi toreda ja heasüdamliku naisega või siis ühisloeng (kõik erasmus koos) itaalia keeles, räägib proffessor ja näitab filme või laseb mussi. (kõik itaalia-teemaline). siis peale seda lähme tavaliselt koju ja pessu ja sööma vms ning õhtul piazza del campole- sinna põhi väljakule, kus on alati meie omasid. või siis mujale tsillima või kontserditele. oleme mitu korda head dzassi kuulamas käinud. nädalavahetustel käime kas mere ääres rannas või basseiniääres peesitamas või niisama magame või käime uutes kohtades. enda jaoks aega ei jää eriti, aga see ongi põnev, et koguaeg midagi toimub ja igav ei hakka. õhtul või öösel koju saabudes muljetame toakaaslasega (sest me muidu ei tsilli koos)ja tõmbame unne ära.


23. päev

Täna jõin oma Jägermeistrit, et haiguse edasikujunemist takistada ja jalutasime Sirlyga mööda Sienat kohtades, kus me varem polnud tsillind.. Tõdesime, et oleme ainult kesklinnas koguaeg passinud ning kaugemal väga polegi käinud. Mis on kurb. Aga õhtu oli ilus, enam polnud nii palav ja kodujõudes- hea söök, duśś ja uni.


24. päev

Õhtul käisime jazzkontserdil Piazza san Fransiscol. See oli uskumatult mõnus ja tasemel! Hiljem laulis veel üks mees nagu Michael Bublé ja... kaunis keskkond- kiriku ja ilusate punaste majade vahel. Samal ajal õppisime ka natuke mineviku verbe- keeletesti jaoks, mis järgmine päev pidi olema- koos Fabiani ja tema korterikaaslasega- itaallasega- mis tuli väga kasuks! Ainuke asi: miks itaallased sellest aru ei saa, et nad peavad meiega AEGLASELT, LENTAMENTE rääkima?! Ainult vuristavad meiega.


25. päev

kirjalik test hommikul- polnudki väga raske, aga hiljem kui tööd nägime, siis käis närvidele, et ainult lollid vead olid tulnud. kõik said muidugi läbi ja olid õnnelikud. õhtul liikusime jälle samale piazza san fransiscole tantsuetendust vaatama (mis ei olnud väga lahe) ja hljem muidugi jälle linna piazza del campole.


26. päev

suuline test- pidi rääkima ühe klassikaaslasega (loosiga valiti) 10 mintsa. päris tore oli. ja nalja sai. ja kõigil läks hästi. pärast läksime basseini äärde peesitama ja tsillima oma rahvaga- st tähistama kooli lõppu... õhtul läksime jälle samasse kohta itaalia rock kontserdit kuulama- väga arendav oli. tutvusin ka ühe toreda alternatiivse itaallase Michelega, kellega ma terve õhtu itaalia keeles üritasin chattida. üks ägedamaid õhtuid.


27. päev

hommikul muidugi.. jõudsime kooli kella 9ks- kedagi polnud. okei... nägime fransesct ja ta ütles, et muidugi on meil täna tund. läksime siis klassi ja ootasime 40min enne, kui kõik kohale hakkasid tilkuma. eilne õhtu oli olnud liiga kreisi vist. saime kätte sertifikaadid, et me oleme kursuse edukalt lõpetanud ja saime ka 6 eap-d!!! very nice. seejärel mängisime terve tund aliast, läksime kaheks tunniks koju magama, ja tagasitulles oli lõpupidu kõikide eilc õpilastega- palju süüa ja juua ja pildistamisi ja hüvastijätte. siis sai jälle kodus veits puhata ning õhtul tsillisime jällegi linnas.

28. päev

täna läksime kahe itaallase ja kahe auto ja nelja tüdrukuga poole tunni kaugusele sienast- jõe äärde. aga see polnud tavaline koht. jõe kõrval oli looduslik kuum vesi!!! ja see oli vist ka ainuke koht, kus inimesed saavad tasuta käia. aga vesi oli liiga kuum, et ei suutnud olla ühe koha peal kaua. ja siis lendasime jälle külma jõkke jne. pärast läksime seal lähedal asuvasse pisikasse külla- Pari'sse. see oli kõige ilusam külakene, mida ma näinud olin. väga armas. sõime kohvikus jäätist ja sõitsime mööda ülikitsaid tänavaid tagasi maanteele- ja sienasse tagasi. sest õhtul läksime linna ja saime kokku veel viimaste allesjäänud inimestega ja jõime veini. viimane õhtu campol. ja mängisime mängu "I have never..." ("Ma pole kunagi..."), sest oli viimane aeg oma saladused välja rääkida, kuna me arvatavasti ei näe enam teineteist kunagi (no tegelt ikka kohtume korra milaanos ma loodan).


29. päev

terve järgmine päev oli tühi tunne.. kõik aina lahkusid ja hostel jäi üha vaiksemaks ja nett muutus aina kiiremaks.. pakkisin, kuulasin mussi ja magasin. õhtul aga läksin michelega sienast tunni kaugusel asuvassenlinna- arezzo'sse, mis on ka uhke keskaegne linn. sõime seal lähedal kolmekäigulist PÄRIS ITAALIA!!! õhtusööki ja nautisime öist vanalinna.


30. päev

7.50 istusime sienas rongi peale ja enne lõunat olime roomas. sai vähemalt natikene magadagi.. juba rongis oli aru saada, et olime jõudnud lõunapoole.. inimesed muutusid lärmakamaks, meist mööda käisid tänava?muusikud, ja muud veidrad inimesed.. maha tulles vaatepilt väga ilus polnud- kohe aru saada, et suurlinn- täis soditud seinad, maas vedeles prahti, palju autosid ja kerjuseid.

hostel asus lähedal, 5min kaugusel, mille me ka päris ruttu üles leidsime. anna oli saanud aadressi ja soovituse sinna minna.. see asus ühes tavalises majas kitsal tänaval.. hoone oli seest natuke vanamoodne- ustega lift, kõrged laed ja nikerdatud pinnaga uksed. esmamulje oli väga hea, kui 6ndale jõudsime, saime ka toa, kus oli 3 nari, puhtad linad ja käterätikud. väga lihtne ja mõnus. houst-tädi on ka väga tore ja temaga räägime itaalia keeles. kohe näitas ka ära olulisemad paigad, kuhu ja kuidas minna. väga kift. internett on superhea siin.. ja tasuta!!! siiamaani ei usu. ja hommikusöök vastasmaja baaris Bar Amici- capuccino ja crossaint :)

sel päeval jooksime mööda roomat ringi ja käisime tähtsates kohtades nt colosseum jne. mis oli kolossaalne. väga väsitav päev + 31 kraadi...


31. päev

otsustasime juba 10st startida... läks mingi 3h kauem... jällegi trippisime terve päev ja õhtul saime kokku osade EILC tudengitega, kes meiega sienas olid (nemad jäävad siia õppima) ja viisid meid nende erasmuse peole, kus mul oli igav ja tõmbasime magdaga varsti koju magama.


32. päev

tahtsime vara startida jälle... aga vatikani jõudsime alles 3st. sixtuse kabelisse väga väga kahjuks ei jõudnudki, aga ongi põhjust tagasi tulla! seda päeva võtsime raulikumalt, käisime ristorantes risottot, pastat, lasagnet ja veini söömas-joomas- väga lõõgastav oli lõpuks normaalset sooja toitu süüa. pärias läksime veel oma lemmik-kohvikusse kohvile ja nautisime niisama kitsaid ja toretsevaid kõrvalränavaid.


33. päev

hommikul pakkisime ja saatsime lõunast mari rongile.. jälle hüvastijätt- neid on liiga palju!!! siis käisime veel mõnes kohas turiste mängimas ja seejärel saatsid tüdrukud mind ka rongile ja alustasin 5tunnist sõitu liguuriasse... sinna jõudes olin mere ääres ja nägin punast päikeseloojangut, sõitsin taksosse ja jõudsin hostelisse. kööki pole. kui magama hakkasin jääma, sadasid 3 prantslannat mu tuppa sisse.. jäid õnneks vaid üheks ööks. aknast näen sadamat ning mere ja taeva piiri...


34. päev

hommikul võtsin kaardi ja hakkasin linna poole liikuma. läksin lähimasse putkasse ja ostsin bussikuupileti (36eur! aga seda läheb mul tõesti vaja). ning siis edasi kooliasju ajama. kõik sai korda. ainult, et esmaspäeval pean ringreisi jätkama, sest veel on pabereid vaja ajada... hiljem orienteerusin mööda linna ringi- siin on niiiivõrd ilus! ja nii teistmoodi.. kui sienas. praegu olen küll väga rahul. mi piace. veeel hiljem otsisin üles supermerkato ja mõtlesin, et ostan siis pikemaks ajaks midagi ja sampooni ja värke. kui kassas olin ja maksma hakkasin, siis öeldi, et ma olen võitja! olin võitnud selle, et ei pidanudki oma 14eurot maksma! istusin bussi ja sõitsin õnnelikult koju. ja hakkasin blogi vorpima!!! aa ja tutvusin ühe eestlannaga, kes ka genovasse õppima tuli. aga keeli.

ikka on 30 kraadi kuuma...