Juhtumisi

Olen nüüd vahepeal jõudnud uude korterisse kolida.. lõpuks.. LÕPUKS ma ei pea kellegagi oma toas arvestama: ma ei pea kõrvaklappidega filmi vaatama või öösel taskulambiga riideid vahetama ja voodisse minema. Mu uus kodu pole kaugel, umbes 15 minti koolist. See asub Piazza della Zekka lähedal, turvalises, rohelises ja vaikses elamurajoonis, ja ikkagi kõigele lähedal :) Selles väikses korteris on 3 tuba, koridor, wc ja köök. Elan koos kahe kuti Davide ja Emaga, kes on ülichillid. Ja veel Bia- kiisu. (Ma vist enam ei vihka kasse). Emanuele õpib ajalugu, disainib särke ja on muidu tore. Davide õpib midagi kommunikatsiooniga seoses ja on sukeldumis-õps!!! Ta lubas mind kunagi treeningutele kaasa võtta ja ehk saan kah siin olles korallid üle tšekata. Viimane räägib veits inglise keelt, aga peamiselt suhtleme vaid itaalia keeles. Ja mul on üli hea meel selle üle, kõik ütlevad, et ma olen nii tubli ja oskan vaid kuu-ajase õppimisega nii hästi rääkida! Ja see innustab mind väga. Okei, ma ei saa küll kõigest aru ja ei räägi alati õiges vormis, aga poindile saab pihta.

Mu tuba on roosa uksega, roosade aknaraamide ja kardinatega, juhuslikult on mul veel roosa voodilina ja roosad püksid :S Veits suurem kui minu Nõva-tuba, cool'i kivipõranda, 1,5-inimese voodiga (Sants ja Madli, äre muretsege, me mahume kolmekesti ära küll ;). Siis on siin veel riidekapp, suur kummut, suur riiul ja TELEKAS (ma veel ei tea, kas see töötab),.. laud ja tool. Ainult laelampi pole.. 2 laualampi, aga küll ma midagi välja mõtlen. Aa ja vaade aknast on ka päris mõnus.. ei näe vaid teist kivimaja.. Peaaegu näeb merd ja mägesid!

Tuba oli päris must.. alguses. Koristasin terve õhtu ja veel järgmised päevad.. aga mulle meeldib siin ikkagi väga. Ülejäänud korter pole ka eriti pulissimo (kõige puhtam), nagu eelmsies korteris- iga päev keegi koristas. Ütleme nii, et umbes nagu Uku ja Hando juures.. kui tüdruk majas, siis on ka korter korras ;)

Järgmisel hommikul küpsetasin neile pannkooke.. aga mis ma siin ikka üritan.. nad on mõlemad megad kokad! Õhtul valmistas Davide risottot.. Ja see polnud tavaline ristotto, et riis ja pakijuurviljad. Ta keetis koos vähemalt kuute erinevat juurvilja mingi 40 minti.. siis (ma ei tea kuidas) tootis sealt välja juurviljade vedeliku (BRUDO- aedviljavedelik- supp selline) ja keetis selle sees mingit erilist riisi. + seened... vot nii! Ja lisaks sellele risottole veel saiapuru sees praetud juurvili. (ma ei mäleta selle nime, aga eestis seda meil pole, paistis kabatšoki sarnane :D) ++ praetud seened... Okei. ütleme nii, et ma olen õnnega koos. Ma võin siis vähemalt koristada...

Õhtul läksime veel ühele kontserdile koos Davide ja ta tüdruksõbrga, Ema müüs seal oma särke (päris andekas tüüp). Seal tutvusin mingi saja inimesega umbes ja ostsin ühe esineja CD (ei olnud vist hea mõte).

Igaljuhul siiamaani on mul väga kihvt olnud.. olen üüüüber-rahul. Hetkel istun siin OMA toas, söön viinamarja (loe: limpsin midagi veel paremat) ja juba tunnen köögist tulevaid lõhnasid... oeh... Ma olen juurde võtnud!

Üks pühapäev käisin linnas tsillimas. Ma vihkan pühapäevi, sest siis on alati enamus kohti suletud.. Aga leidsin ühel piazzal vanade asjade turu.. seal müüdi kõike, alustades ülivanadest vinüülidest ja nõudest, lõpetades 1940ndatest (vist) aastatest pärit suletud fantapudelitest. See oli päris äge, kui vanu asju ikka kellelgi veel olemas on.
Kesklinnas on veel üks jäätise-müügikoht, mis on vist eriti kuulus. Seal on eriti kvaliteetne jäts, tehtud kvaliteetsetest ainetest ja maitseb khõmm... ülimegahästi. Alati on pikad järjekorrad, aga mitte väga meeletu hind. Ei suutnud JÄLLE vastu panna.

Homsest hakkab kool.. nö. Mingi erasmuse infotund on tulemas. Mul on vaja veel aineid valida kooli jaoks, sest loengud peaksid hakkama juba 5ndast. Ükspäev, kui mul oli hädasti vaja oma proffessoressa jutule minna, sattusin samal ajal kabinetti otsima nagu üks kutt, kes samuti õpib maastikuarhitektuuri ning kes tunneb Nele Ilvest, kes õppis Genovas 2aastat tagasi. Hakkasime rääkima ja ta lubas mind aidata kursuste valimisel, sest igal pool on ju informatsioon ainult itaalia keeles.. seega ta seletab lahti, mis tundides tehakse, kas proffessorid on head ja mida tasub valida, mida mitte. Inimesed on siin eriti lahked mu vastu. Kõik ütlevad, et see on blondidest juustest ja sinistest silmadest.. noh, mis seal ikka!
Õigesse kabinetti jõudes nägin Kristoferi seal signoraga rääkimas.. põrkame ikka väga juhuslikes kohtades kokku... ja juttu jätkus kauemaks.