Keelekursustel enam nii palju käia ei saa, kuna ajad kattuvad ülikooli loengutega.
Kursusel on sakslasi, poolakaid, mehhiklasi, iraaklaseid, hispaanlasi ja venelasi.. 2 venelannat, kes koguaeg räägivad, kõvasti, ja kui omavahel, siis vene keeles.. Või kui me teeme näiteks kõik koos õpetajaga mingit ülesannet- näiteks õps küsib, et kas Rea, sina saad õppida samal ajal kui muusika mängib..? (tegusõnade vormid) siis Viktoria ja Lena hakkavad õpetajaga arutama, kuidas üks saab õppida siis, kui klassikaline muusika mängib ja teine ei suuda ilma muusikata õpikute vahele minnagi ja kuidas väiksena oli neil vastupidi ja.. ja... jne ja iga jumala teema puhul! Üks loeng arutas terve klass Itaalia poliitikute üle pool tundi, kuigi tegelikult õppisime eessõnasid.. vot siuke tore keelekursus on meil! Tegelt mulle meeldib seal väga ja tahaks iga nädal seal käia, aga paratamatult on meil võimalus teha ainult 1 kursus ja see lõpeb oktoobri lõpus.. mis siis küll edasi saab.. iseseisvalt on ju palju raskem õppida.
Koolis oli alguses pàris mòttetu. Loengud algasid suure hilinemisega ja seejàrel 2h ma ei saanud mitte kui midagi aru. Itaalia keelest siis. Ja nii mitu loengut jàrjest. Nende lòppedes rààkisin proffessoritega ja kysisin, kas need ained sobivad mulle vòi kas ma saaks ka inglise keeles neid làbida. Yhes loengus hakkasime kohe joonistama ja hiljem kàis piltide yle arutelu.. òps hakkas minuga rààkima ja...no okei, ikka ei saanud midagi aru. Hiljem tuli aga yks tyyp minu juurde ja kysis, ks ma saan midagi aru ja, et kui ma abi vajan, siis v6in alati tema poole pòòrduda. Vot nii toredad on inimesed siin mu vastu :)
Pidime ka gruppideks jagunema yhel kursusel, ja saingi kohe endale yhe partneri ja uue s6bra, ja lisaks veel k6ik tema toredad s6brad. Jàrgmistel pàevadel sain ka omale yhe naissoost tuttava Lucrezia (teine juba!) ja nyyd on mul vàhemalt, kui vaja, siis kellegi abile loota.
Mis mulle siin eriti meeldib, et siin pole nagu meil vahel: "Kuule, làhme v6ttame m6ned 6lled", vaid: "Làhme kohvile?", vòi "Ma korraldan tàna 6htusòògi s6pradele, oled vàga oodatud!" St, et sòòmine on yks peamisi kokkusaamise argumente. Ja mulle meeldib.. siin kokkavad k6ik! Eriti mehed. Ja eriti hàsti.
Yhel pàikselisel pàeval, kui me Luigi-ga (naljakad nimed jah, ma tean:D) sòitsime bussiga làànepoolsesse Genovasse yhe projekti jaoks analyysi tegema. Enne seda ta tegi mulle ja oma s6pradele l6unasòòki, ja pàrast vàsitavat jalutuskàiku soovis Luigi s6ber meile midagi erilist valmistada (milleks oli yks pastasort, pirni ja kreeka pàhklitega ja juustuga mmmmmmm). Ja jàrgmine nàdal jàlle :) (nagu mulle mu koduste kokkamisvòtetest puudus oleks).
Meie yheks projektiks on kujundada vanale raudteealale park... pòhimòtteliselt sama, mis minu lòputòòks oli!!! Ja kòike seda yritan ma aga itaalia keeles teha.. no sònaraamat on mu parim sòber praegu...
Kodustest:
Davide ja Ema on mulle nagu vanemate vendade eest. Alati on toeks, aitavad ja õpetavad mind.. kord maksavad lennukipiletite eest, kord seletavad, kus asub lavanderia ja kaltsukas, näitavad kinokava ja õpetavad kuidas pastat teha. Eile kinkis Ema mulle itaaliakeelse lasteraamatu, et ma ennast veel arendada vòiksin!
Olen alati omale vanemat(-id) venda(-i) tahtnud! :) (Aga õnneks mul on Iiri ja Reti)
Bia (il gatto) viskab tavaliselt keskpäeval ennast päikeselaigule mu voodi peal ja peesitab ning lakub ennast kõikjalt, kuhu keel ulatub. Olen juba temast mitu krokiijoonistust teinud, kuna tal on tavaks magada väga veidrates poosides, umbes nagu Suusi kodus. Vòi siis òòsel vòi varahommikul meeldib talle minu peal joosta vòi siis mu sooja tagumiku vastu kerra tòmmata :))) Igatsen Suusit, aga Bia vàhemalt natukenegi leevendab seda meeletut igatsust...
No comments:
Post a Comment