Korterist niipalju, et leidsime vist ühe hea ja midagi veel, ning homme lähen tsekin üle- kas sobib ja ülehomme koliks siis juba sisse. Sest esmaspäeval ju tööle minek!
Muidu kulgeb kõik kenasti, sööme, joome ja üritame ses kuumuses ka magada. See on siin põhiline teema- che caldo! (loe: kui kuuum!) Telekas edastatakse 40kraadiseid uudiseid ja muidugi, kõik keda kohtame, sellest ka räägivad. Mis ma tähele olen pannud ja mis pole näiteks eestlastele väga omane, on see, et kui itaallane kuskil ütleme, kõnnib, ja kellegi tuttavaga juhuslikult kohtub, hakkavad mõlemad rääkima OMA asjadest. Noh nagu muuseas.. mis parasjagu aktuaalsem ta elus on. (Mitte see, et üritad ignoda ja silmkontakti vältida) Esimesel puhul teine ei küsigi midagi, vaid kumbki lihtsalt räägib ja siis teine, ja pikalt. Minule on sisse kodeeritud millegipärast, et kui keegi (mitte väga lähedane) midagi ei küsi, siis toimub lihtsalt small talk üks minutike, ja igaüks läheb oma teed. Siin hakkavad ju isegi võhivõõrad foori taga seistes lihtsalt juttu ajama. Tore tegelikult... ja juttu jätkub kauemaks!
Siin Policianos (Arezzo äärelinn) käivad vist mingid kuulujutud, et mina- BLOND, olevat Michele pruut ja pärit Venemaalt. Täna just tulime linnast koju, kui naaber hakkab minuga rääkima, et "tead, meile tuleb üks venelanna külla, saate kohtuda ja...". Mina: mhh? Michele: "Ta on EESTIST". Isegi ta vend sai algul aru, et ma venelane olen. (Mitte, et see mind häiriks/riivaks või midagi, aga lihtsalt on huvitav, kuidas inimesed seoseid loovad- ida-euroopast, seega venelane). Harašo!
Igaljuhul naabrid on siin kõik väga toredad ja sõbralikud. Ainult ühe naabritädi hääl on nii käre ja tüütu, et lihtsalt uskumatult häirib. Michele ütleb, et kui itaalia naine jääb vanaks ja leseks, siis tekibki selline hääl. Okei.
Kui päike loojub ja õhk on värskem, kuid soe, ja kui kõigil kõik maja luugid lahti on, on siin kõik inimesed nagu üks pere- muljetavad ja muljetavad. Eile oli ju Saksa-Itaalia mäng, ning kui punkt tuli, rõkkas terve küla nagu ühest suust.
Täna läksime juba varakult linna asju ajama. Mina sain ilusad pin-up sini-valge-triibulised bikiinid ja uued sisetallad oma Sepa turu kleepuvatele tennistele (enam ei kleebi) ja uue telefoninumbri (327 874 2607 igaks juhuks). Sõime Arezzo parimat jäätist ja higistasime. Kordaläinud päev. Nüüd sõime ja lähme kas ühele muusikafestivalile, kunstifestivalile või restoranikontserdile.
Mõned pildid:
 |
| itaalia stenclid |
 |
| ägedad kunstiteosed elumajade küljes |
 |
| ka väiksed kommunistiparteid eksisteerivad |
 |
| Michele: uimane ja väsinud ma tänagi näin |
 |
| Arezzo "Õismäe" |
 |
| Majadevaheline rohelus |
 |
| Vahva valgusvoor ja näitus, kuhu läheme |
 |
| Palmisaar |
Paar head lugu ka:
Itaalia sai punkti? Itaalia sai VÄRAVAAAAA!
ReplyDeleteno mina ei tea neid jalka väljendeid :D
ReplyDelete