mahvia: Sell Rea

Nii, nüüd kõik ühe hingetõmbega:

Kunagi nädalavahetusel veel, käisime ühel tasuta festivalil Arezzo lähedal ning jõudsime just viimase esineja- Tonino Carotone ajaks: tõeline latiino- suure hambavahega, vuntsidega ja kübaraga. Pärit Hispaaniast, aga kuulus on ta justnimelt Itaalias. Temaga koos laulis ja hööritas puusi punases liibuvas kleidis ja mustade lokkis juustega ilus naine. Kui nad alustasid, ütles Carotone: "C'e' la crisi pero' la festa!" (On kriis, aga pidu!) :D Väga efektne show oli ja muidugi kõik tantisid rumbat ja üldse.

Hiljem veel nädalavahetusel käisime tüüpidega väljas ja niisama. Pühapäeval pakkisin asjad ja mind viidi rongijaama- edasi sõitsin Pistoiasse. See on väike linn, Firenzest 30 min kaugusel. Elanikke 900 300, niiet üsnagi sarnane Tartule. Seda linna kutsutakse La citta' delle piante - taimede linn. Sest siin on suurim puukool Itaalias ja linn on eriti ilus ka oma roheluse ja keskaegse vanalinna tõttu. Mulle tuli vastu korterikaaslane Elisa oma vana musta naljaka Fiatiga. Maja asub üsnagi keskuse lähedal, vähem kui 10min jala minna. Tema ja siis Luca ja koer ja Roberta elame kõik koos ühes suures korteris. Kutsikad peaksid ka varsti sündima :)))) Elisaga olen rohkem suhelnud, pastat teinud ja suud vahtu rääkinud. Ta on hästi lahke ja abivalmis. Ja meenutab meie Sonnenbergi Annat näo poolest.

Eile hommikul siis, pidin böroos olema pool 9. Plaanisin ilusti ette, joonistasin igaksjuhuks õhtul isegi marsruudi google mapi järgi kõik ja läksin, rõõmsalt, ostsin veel vett ja cornettto nutellaga (mida on terve purgi jagu, mulle tundub!) Vaatasin, et jõuan juba üsna linna keskusesse, aga minu mäletamist mööda oli see mu kodule palju lähemal(???) Võtsin siis oma vana kaardi välja ja ma olin jumala valesti läinud. Mul oli vaid 5mintsa aega ja oi siis ma läksin närvi- ei tasu ju esimesel päeval hiljaks ka jääda! Mälu järgi leidsin koha ülese- tuli välja, et see on umbes 2minuti kaugusel kodust... tubli, Rea. A noh vähemalt mälu ei valetanud, google map aga küll.

Gianfranco (ülemus, kellel on vanaisa Meelise hääl) ja Chiara (naisarhitekt, töötab koos Gianfrancoga) veel tsillisid arvutis kui ma saabusin, pakkusid veel kohvi ja puha. Aga siis varsti asusime teele ka, autoga. Aullasse oli tund aega kiirteel sõitu. Mingi hetk jõudsime kohale, võtsime espressot ja ootasime kliente. Projektiks oli siis järgmine: Kuna umbes aasta tagasi toimusid Liguuria maakonnas (seal Genova lähedal) üleujutused, ujutas Aulla linna kõrval asuv jõgi Fiume Magra ka selle linnakese üle. Oli ka hukkunuid. Linna kaitsev müür oli umbes 1m jagu lühem kui pidanuks. Nüüd nad selle ka lisavad, aga point on selles, et 2 meetrine müür linnas on üsna kole ja meie ülesandeks ongi lahendada asi nii, et müür ikka kaitseks ja inimesed oleks vaatega ka rahul. Väga põnev!

Siis me seal kõndisime ringi nii mööda jõge kui ka selle sees (kuna jõgi on enamasti kuiv, mõnes kohas vaid ojakesed voolavad). Vahepeal sõime kohvikus, ajasime juttu ja tegime nalja. Mina aina kreemitasin ennast ja lõppudelõpuks jäid mul õlgadele vaid hägused randid, aga Chiara põles täitsa ära. Päike ju paistis koguaeg selge ja lagipähe... huuh kui palav siin ikka on. Pärast käisime veel ringi ja siis sõitsime tagasi koju. Jõudsime 4 paiku. Siis võtsime jälle kohvi ja hakkasime jõe alalt leitud kaasavõetud puulehti määrama. Ja pärast veel tutvustati mulle mõnda projekti, tööde käiku ja nende lahendusi. Lahkusime 7.15... üsnagi pikk päev! Homme lubasid nad mulle jalgratta hankida ja muid asju ajada. Nad on hästi hästi toredad. Rohkem suhtlen Chiaraga, kuna ta on alati lõbus ja juba sõbrants mulle, Gianfranco veits tõsisem proffessor, aga mõistab ja teeb nalja ja on hästi lahke mu vastu. Olen rahul.

Siis poes tegin kliendikaardi ja käisin shoppamas- šampooni, seepi, hambapastat, kartulit... ja koogimaterjali.

Tänasest:

Ärkasin juba 6.50, et mu kallis pere saaks mulle kooris sünnipäeva puhul laulda. Päike paistis ja tuvid lendasid mu lahtise akna peale (küllap teie saadetud). Suur suur aitähh!!! Michele ka laulis mulle vahetult pärast esimest satsi. Siis ärkasin üles, valmistasin endale sokolaadikoogi, MAASIKATEGA. Pool jätsin koju (mulle oli sünnipäevaõnnitlustekst kööki jäetud kõigi poolt, väga nunnu!), ja pool viisin tööle. Jõudsin veel pangas käia, et üür ära maksta, värvisin kõik huuled punaseks sünna puhul ja puha. Kõik olid üllatunud ja rõõmsad, kui tööle jõudsin ning soovisid auguri, auguri!
Täna siis puhastasin photoshopis fotomontaažiks pilte terve päev. Vahepeal, kui Chiara pidi pinema posti viima, läksin temaga kaasa. Ta tegi mulle linnas tuuri ja rääkis ja näitas. Elu käis, turg oli avatud ja üldse oli väga väga ilus päev. Vahva, et siin liigutakse enamasti jala või rattaga, mis teeb kohe linnakeskuse kuidagi hubasemaks. Jõudsime alles pooleteise tunni pärast tagasi ja valetasime Gianfrancole, et me ei käinud tegelikult shoppamas ;) Hiljem lõunatasime- ajasime juttu (söögist rääkisime muidugi) ning sõime kooki ja jõime kohvi. Täna lõpetasime jälle alles pool 8, aga sellest pole midagi- kontoris on konditsioneer ja mõnus atmosfäär, niiet EI. KURDA. Vahepeal, kui Gianfranco kellegiga telefonis rääkis, naeris ta vähemalt 5 minutit jutti. Nii naljakas oli. Ei, nad on väga väga lahedad. Hiljem tegin vanalinnas väikese jalutuskäigu, sõin ühe pizzetta ja ühe väikese jäätise. Sünna puhul. Linn elas, rahvast oli palju, siin-seal toimusid mingid etteasted, linn oli valjuhäälseid õhtustajaid täis ja õhk oli hästi soe ja üleüldse oli mõnus.
Olengi nüüd üsna vässu ja peaks varsti ära tuttu ka minema. Homme teen endale rattarendi kaardi ja siis saan igal ajal neljas erinevas punktis ratast laenutada ja ujuma minna või parki või supermercatosse ja hiljem selle tagastada. Ja maksab vaid 5 eurot, lõpuni välja!

Aitäh kõigile ja loodan, et teil oli sama mõnus päev! Ciao!