Siia panen ühe artikli rosinate ja enda kasuks:
Maitsev rosin on vististi üheks parimaks tõestuseks sellest, et kõik tervislik ja kasulik ei pea ilmtingimata nii vastik, maitsetu ja ebameeldiv olema, et seda vaid väevõimuga pressides söögitorust alla saab.
Rosin on kuivatatud viinamari. Ja nii, nagu leidub palju erinevaid viinamarjasorte, on ka erinevaid rosinasorte (nt seemnetega ja seemneteta, tumedad ja heledad jne). Viinamarju kuivatatakse kas päikese käes või spetsiaalsetes kuivatites. Populaarseimateks rosinasortideks on Sultana, Zante Currant, Muscat, Malaga ja seemneteta Thompson.
Tervelt 60%-80% rosina kaalust moodustab fruktoos ehk puuviljasuhkur. Nüüd võib mõni skeptik näppu vibutada ja väita, et mis tervislikkusest ja kasulikkusest me siin rääkida saame, kui rosin on tuubil suhkrust! Ja eks ta tõsi ole - sõna suhkur pole teadupärast tervislikkuse sünonüümiks. Rosin sisaldab aga fruktoosi, st suhkrut, mis ei tekita organismis suurt veresuhkru tõusu, olles samas kergesti seeditav. Kõrge energia-, ent madala rasvasisalduse tõttu ongi rosin heaks vahepalaks ja snäkiks, kui hommiku- või lõunasöök juhtus mingil põhjusel vahele jääma.
Rosin on madala kolesteroolisisaldusega, suhteliselt kiudaineterohke (mis on hea meie seedimisele!), sisaldab nii rauda, kaaliumi kui ka kaltsiumi. Kõigele lisaks leidub rosinas organismile olulisi mineraale, mis aitavad vältida näiteks osteoporoosi ehk luude pehmenemist ning luude nõrgenemist.
Rosin sisaldab ka antioksüdante. Teadjad räägivad, et süües antioksüdantide rikkaid toiduaineid, aitad kaasa nii oma keha kui ka aju vananemisprotsesside aeglustamisele, ehk pisut ilustatult: söö rosinaid ning oled igavesti noor, kortsuvaba ja terava mõistusega! Nimelt aitavad antioksüdandid neutraliseerida vabu radikaale - mis võivad kahjustada meie rakke ja kudesid -, takistades või vähendades nende kahjulikku toimet organismile.
Rosina kasuks räägib ka tõsiasi, et paljude dieetide menüüd, milles muidu piiratakse või lausa keelatakse ühe või teise toitaine tarbimine, sisaldavad tihti just rosinaid. Isegi iluetalon Elizabeth Hurley oli kuulduste järgi kunagi dieedil, mis koosnes vaid mõnest rosinast päevas – ekstreemne näide küll, ent suurepärane reklaam rosinatele, kas pole?!
Võiks ju arvata, et kui midagi on nii magus, nagu seda on üks rosin, siis see lihtsalt peab hammastele halvasti mõjuma. Aga üllatus-üllatus – rosina puhul see reegel ei kehti! Nimelt sisaldab rosin mitmeid ühendeid, mis aitavad hävitada suus pesitsevaid baktereid, mis võivad olla erinevate suuhügieeni probleemide põhjustajateks. Siiski ei tasuks oodata, et süües igasugust rämpstoitu, juues magusaid karastusjooke ning visates hambaharja nurka, päästab olukorra mõne rosina näsimine. Rosin pole mingi imeravim, vaid on kõigest abivahendiks üldises suuhügieenis ja tervislikes eluviisides üldiselt.
Rosinad on kasulikud ka laste tervisele ning oleks soovitatav, et lapsevanemad püüaksid oma võsukesi võõrandada toiduvärvide ja säilitusainete rohketest maiustest ning pakkuda neile hoopis rosinaid (rosinaid nimetatakse looduslikeks kommideks) – magusaisu saab ilusti-kenasti rahuldatud ning tervis jääb sealjuures rikkumata.
Allikas: http://femme.ee/hoolitsetud/keha/4311
No comments:
Post a Comment