mahvia

Lõpuks sain ma oma 6 kuud edasi lükatud teema räägitud tööl. Et siis, kas nad saaksid mind aidata töö leidmisel pärast kooli lõppu ja ehk saab isegi jääda nende juurde. Vastuseks tuli, et muidugi muidugi aitame-uurime ja et ma võiksin sinna isegi jääda KUI TÖÖD OLEKS. Point on siis selles, et väga palju tegemist polegi, kui vaid mõned konkursid välja arvata, mille mitte-esimeseks-saamisel raha ka sisse ei tule. No me loodame vähemalt, et situatsioon muutub, kuna muidu pean ma küll baaridaamiks minema. Ja kõrvalt teha seda, mis teha annab. Igaljuhul mu lähitulevik, tundub, et on Itaaliaga seotud, kuna Eestis on veel nigelam olukord. Peab ka oma õppemaksu laenu tagasi maksma ja oh.... häda.
Muidu lähen ka veel laupäeval tööle, et ma saaksin rohkem käesolevale projektile kätt juurde panna. Pealegi on see varsti lõppemas, seega aega vähe ja Chiara on ka haige ning mu abi on tarvis. Niivõrd hea on end lõpuks kasulikuna tunda. Praktika algues tundsin end pigem "kivike kingas" olevat, kuna kasu oli pigem minu poolel. Nüüd läheb juba kiiremini ja mul on ka nende omad nõksud ja stiil selge. Michele ütles, et mul on nii vedanud nende inimestega. Ja see on tõesti nii- ma tunnen end kui kodus, aga olen samas alati põnevil.
Miki jõuab varsti öösöögiks kohale. Homme ja ülehomme on tal tegusad, kuna esiteks- muusikakool ja pühapäeval bändiproov PISTOIAS! Jah, nad said siia prooviruumid, niiet lähen ka ehk neid kuulama, see koht on vaid 10min kaugusel..
Terve nädal olen põhimõtteliselt üksi terves majas olnud ja tunne on hää. Täna pean vaid Niktale lapsehoidja olema ning peaks mainima, et saan temaga üsna hästi läbi. Vaesekesel on nii igav lihtsalt päevad otsa magada ja vahel väljast kostuvate häälte peale haukuda. Vahel lähen ta juurde ja räägin juttu ja teen "kes see siin on" ja siis ta väänab ennast diivanil pikali olles kaheksasse ja muheleb.

Vaadake kindlasti neid vanu pilte Tallinnast: vajuta siia

Head reede õhtut!