Üks väga tore nädalavahetus ehk 4 eesti tsikki Milaanot vallutamas

Nagu ammu juba plaanitud, võtsin reede hommikul kätte ja tsuhhitasin Valentine'ga, kes kah sõpsidele külla läks, sinna 4 miljoni elanikuga moepealinna. Mõnus oli üle pika aja jälle kuskile mujale trippida ja "vanu" sõpru näha ning üle pika aja eesti keeles vestelda- saab ennast vähemalt normaalselt väljendada!
Jaama (tervitan siinkohal Jaamat :D) tuli vastu Mari ja kodus ootasid veel Sirly ja Paula (Selgituseks siis, et kahe esimesega tutvusin Sienas ja Paula òpib tegelt Taanis). Viskasime kotid nende väga naistekasse korterisse ja alustasime suurt tuuri linnas. Eriti kaugemale me ei jõudnud kui poodidesse, sest liiga suur kiusatus oli kuskile jälle sisse astuda ja kallite hilpude järgi vesistada. Genova kesklinnas on näiteks hoonete esimestel korrustel peamiselt söögikohad, Milaanos aga fashion-riidepoed. Söömine on ju nõrkadele!

Käisime niimoodi ringi, et jalad valutasid. Leidsime ka meeletu suure 4-korruselise ajakirja kaupluse, kus me pool päeva veetsime. Nii tahaks emale neid sisekujunduse ajakirju saata! Siin on neid nii palju. Aga ma arvan, et kui te mulle külla tulete, siis saad ise vaadata ja valida.
Laupäeval oli linnas nii palju inimesi, et vaevalt sai liikuda! Koguaeg oli siuke tunne, et astud kellegile kanda. Turiste oli palju ja modelle nägime ka. Samas linn on nii suur ja ühest kohast teise jõudmiseks kulub ikka päris kaua aega.. see oligi vb ainuke jama asi, mida ma avastasin. Muidu mulle seal õudsalt meeldis- koguaeg elu käib ja igav ei hakka seal vist kunagi. Kindlasti lähen varsti tagasi, sest seda linna avastab pikka aega.

Külastasime ka apperativot- see on siuke pubi-restorani taoline asutus, kus ennast ogaraks süüakse. Tuleb tellida 8 eurone jook ja siis võid süüa nii palju kui tahad. Ja söögid on super-maitsvad! Nagu ikka, oli paariks päevaks kõht täis. Käisime ka Duomo's- see suur kirik-katedraal keskväljakul, mis oli muidugi fantastiline.





Peoplaanid olid järgmised: reedel teha nende tavalist peoõhtut ja laupäeval seda, mida mina tahtsin. Esimene õhtu oli siis pubi ja klubi laks. Päris ammu polnud korralikult lõbutseda saanud, aga nüüd sain nii, et aitas. Laupäeval tahtsin väga ka kuskile live-kontserdile jõuda, aga kahjuks me polnud nii osavad, et midagi sellist leida ja väsimus kah kimbutas.. niiet läksime koju, jõime veini, kuulasime mussi ja muljetasime. Ammu polnud ka siukest tüdrukute värki teinud, sest olgem ausad- päris keeruline on omale siit itaallastest sõbrannasid leida ja tuleb leppida enamasti vastassugupoolega.

Üldiselt sain sealt tohutult inspiratsiooni ja energiat.. Enne seda reisi oli mul mingi madalseis, olin nii laisaks muutunud ja igavaks ja ei viitsinud kellegagi eriti suheda. Nüüd on aga siuke kihk peal kõike teha: sotsialiseeruda, joonistada, kirjutada, õppida, lugeda, uurida, avastada, liikuda, laulda ja tantsida :) Jõudsingi mingi 3h tagasi vihmast märjana, väsinuna, näljasena, aga rõõmsana koju. Kirjutasin teile bloogi ja nüüd tõmban kerra ära, sest homme on jälle kool ja ma tahan juba oma uusi ülivingeid milaanost ostetud saapad jalga panna!!! "Hey, I put my new shoes on and suddenly everything is right!" (Paolo Nutini)



01:07 25.10