Thursday, August 1, 2013

Peaaegu igal hommikul enne kui silmad avan, kuulen, kuidas meie kõrval/kohal elav vanem paar möliseb teineteisega. Pigem just see vanem naine, kellel on selline robustne hääl, kamandab ja vannub teise peale. Ega see mees parem pole, kuigi on pisut vaiksem. Ja iga jummala hommik sama värk, lisaks lõuna-ajal või kui aken on lahti ja kuulda on. Me kumbki pole täpselt aru saanud, mille üle nad vaidlevad, kuid kõik see tundub koomiline ning üllatav. Selles väikses linnakeses on kõik hooned üksteisele nii lähedal, et tekib tunne nagu elaks mingis ühiselamus. Õhtuti ringi uidates kuuleb mehi madalasti norskamas ja õhtusöögi ajal levib friteeritud suvikõrvitsaõite aroom igale poole. See on selline omaette nähtus, eriti mulle, kes ma pole võib-olla harjunud… Samas on see kõik positiivne ja vahva, eriti kui saaks rohkemate inimestega tuttavaks ja oleks võimalus igal sammul igaühele buonasera öelda, mitte, et seda juba ei juhtuks, kuigi kõik on veel võhivõõrad. Mõnikord kuuleb kedagi ooperit laulmas või mõnda lauluviit ümisemas. Võib öelda, et kõik see on üsna vastandlik eesti eluolule, mis on omamoodi veider nende jaoks, kes terve elu itaalia vanalinnas elanud.
Meil siin on juba mitmed külalised käinud ja kõigile meeldib meie asukoht ning korter väga. See tundub isegi liiga omane Itaaliale, meil on pidevalt tunne, et oleme puhkusel kuskil turistisviidis… Oleme teinud õhtusööke või siis niisama siitsamalt lähedalt pitsasid võtnud ning koduses atmosfääris hea maitsa lasknud.
Ühel lõunapoolikul kuulsime kõva tuult ning varsti visklesid jääkuubikud juba akna taga.. Natuke hiljem helistas Luca ja ütles, et keeristorm on mitmed katused ja seinad ära viinud ning oliivi- ning veiniistandusi kõvasti sasinud. Algul me ei suutnud seda uskuda, aga siis võtsime tee tema juurde ning tõesti - esimesel korrusel, kus asub juuksurisalong, olid klaasseinad ruumi sisse lennanud. Vedas, et just esmaspäeval, kui salongid suletud on. Muidugi need klaasist "seinad" olid vaid mõne mutriga seinas küljes kinni olnud.
Lisaks nägime tee ääres üleujutatud madalamaid kohti, kus autod hulpisid ning istanduse-peenramaa juurde jõudnud, oli väikse kumku katus poolenisti maas, pooled oliivid puudelt maha sadanud, lisaks pirnid, ploomid ja tomatitaimed olid kah maha visatud. Maapind oli muda täis, et autost ei saanud väljagi astuda. Kõik see juhtus just siin Miki vanemate elukoha piirkonnas. Seejärel aitasime tomatitaimed jälle püsti ning vaatasime niisama ringi. Mina tegin mahlastest viljadest fotoseeria:













ja mu jalanõud said rikutud

















lisaks olid surnuaeda lennanud mitu suurt ja vana küpressi, mida tuul lihtsalt pooleks oli murdnud

sellist tüüpi surnuaiad on neil

photoshoot kodus enne salati tegemist just põllult korjatud viljadega..nämm


ja kohalik pitsa

Kui Miki bändiproovi läks Firenzesse, siis mina läksin uude kodukohta uudistama ning tegin teie palvel paar pilti. Igale poole, kuhu vaatad, on juba jälle jube äge vaade, läksin veidi hoogu.


selle kollase hoone vasakul pool kõige madalamal asuvad kaks pisukest avaust, on meie köögi aknad



need siseaiad on maru ägedad, ja neid on siin lõpmatult palju





üks põhiväljakutest






endine etruskide elupaik, müürid ja torn


mingi väga hull tänav




nii nunnu, vahib mind

kuulus kolme rattaga "ape" (tõlk: mesilane), "vespa" (tõlk: herilane) on see väike motikas


miks mitte tomateid ukse taga kasvatada?

kõige mõnusam, roosilõhnaline privaattänav




trepp etruskide kindlusesse







väga paljud kasvatavadki oma siseaedades kõike eluks vajalikku

okastraaditud vaade




viinamarjad

kassidel on siin üli lebo, soojade kivide peal lösutada, tuki peaksite ka siia puhkusele tooma


mida sa tahad?


vanast ajast...


antiikset tüüpi poekesed, justnimelt selliste uste-ja vitriinakendega

müürist väljas

killustikune park.hmmmm

II maailmasõja mälestusmärk

väljaspool vanalinna on ikka veel castiglion fiorentino, aga uuemat sorti perifeeria

jällegi olen iseenda fotograaf

üks org neljast


jalgtee, mis viib basseini

kodutee



meeldib taimekasutus




lähim kodu park

No comments:

Post a Comment