mahvia

Traditsioonilisel puhkusel kàidud! Kui kàmpingusse kohale jòudsime, tulid tùùbid appi, et asjad maha laadida ja telk ùles saada. Meid oli niii palju! Yhel paaril oli renditud plats karavani jaoks, mille kohal oli suur telk ning selle all suur laud ning vòrkkiik, seal oli siis koosolemise ning sòòmise paik, telgid olid kòigil ikka eraldi. Kàmping oli suurte màndide all, mis andis mònusalt varju kuuma pàikese eest. Ma pole kunagi suutnud selliste mugavustega kàmpingut ette kujutada! Seal olid vetsud, dussiruumid, pesumasinad, grillimasinad, baar, restoran, ning kòik renditavad platsid olid ùksteise kòrvale pikitud. Osadel olid karavanid, teistel telgid, kolmandatel lausa aiad ja vàravad ees. Kòik mugavused olid olemas, lisaks oli inimestel kaasa vòetud triikrauad, telekad, ahjudega pliidid, suured kohvimasinad... no kòike! Pòhimòtteliselt nagu transporditav kodu. Hommikul kell 8 hakkas sagimine pihta - hommikusòòk. Seejàrel mindi mere ààrde, tuldi lòunaks tagasi vòi vòeti mere ààrde sòòk kaasa. Vahepeal kàidi baaris kohvi vòtmas, siis jàlle pàevitama. Kell 7 òhtul làksid kòik kàmpingusse, et end korda seada, dussiruumide taga olid jàrjekorrad... fòòniga juuksed kuivaks, meik pàhe, uhked riided selga ja seejàrel òhtusòòk, enne seda veel aperatiivo ning hiljem magama minek. Ja nii iga jumala pàev! Ka meie tegime nii, kuna kòik koos tehti sùùa ja ei sobinud nagu àra ka òelda. Pòhimòtteliselt minnakse randa, et end pruuniks saada ja siis tagasitulles teevad kòik komplimente :D

Ma ise olin enamus ajast rannas ikkagi varju all, kuna kreemi ei meeldi mulle kasutada ja ei olnud ka suurt soovi ahjukanaks saada. Teisel pàeval, kui ma lugesin raamatut, siis unustasin taguotsa varju alt vàlja, nii kell 2 umbes. Ohtul hakkasin juba vaikselt kipitust tundma ning lòppudelòpuks ei saanud ma 2 pàeva istuda! Nùùdseks on punetus kadunud ja pepu ilusti pàevitunud. Algul olid kòik juba mega pruunid ja mina selline sinakas-valge juust... Nùùd olen aga jumekam - keskmine rantidega pàevitus.
Laupàeval làksime aga mina ja miki 100km kaugusele linnakesse Samsara Blues Experiment kontserdile. See festival oli tasuta ja hàsti organiseeriud - suur lava, palju sòògi-joogi ning vidinate mùùgikohti. Kontsert oli vàga vòimas ja me saime lausa esireas nautida. Tagasisòidul jàin ma autos magama, miki tundis ka nii suurt vàsimust, et peatas auto ning jàime sinna 4ks tunniks magama.. Kàmpingusse jòudsime kell 8 hommikul ja làksime siis telki edasi magama. Selles suhtes oli ka hea, et me jòudsime randa palju hiljem, kui pàike polnud enam nii kuum.
Kolmas pàev oli kòige lahedam, sest siis àrkasime juba enne kella kaheksat, et rahvaga ùhele poolsaarele jòuda. See oli ikka tàitsa teistmoodi - kivine ja màgine. Sinna jòudmiseks oli vaja ikka parajalt matkata, sestap oli seal ka vàhem rahvast ja mònusam. Paljudel olid merepòhja vaatamiseks maskid torudega kaasas, millega siis ma esimest korda natuke ka veealust maailma uurisin - see oli tàiega àge. Hiljem làksime seal asuvasse sadamalinna mereelukaid òhtusòògiks ostma ja seejàrel sòitsime kàmpingusse toitu valmistama. See oli siis selline pidulikum òhtusòòk, kuna jàrgmine pàev làksid enamus minema. Kùll oli hea...Hiljem vòtsime rattad ja làksime làhedalasuvasse linna jààtist otsima. Seal oli vàhemalt 5 erinevat gelateriat (jààtisekohvikut). Nautisime siis kuniks hakkas mùristama ja vàlku lòòma. Tagasisòites nàgime mitut ùlisuurt vàlku ja ikka kòvasti ragistas ka, pàris tugevalt (mitte nagu Eestis). Jòudsime napilt ràtikud ja asjad vàljast telki sisse viia ning istusime mònda aega ja kuulasime vanapaganat. Kui magama làksime, mùristas ja sadas pàris kòvasti, kuid hommikul oli taevas jàlle sinine, pàike paistis, kuigi oli veidi vàrskem ja jahedam. Enne kahte jòudsime asjad kokku panna ja spaghetti alla carbonara sùùa ning siis alustasime teed kodu poole. Livornosse ega Pistoiasse otsustasime seekord mitte minna ning làksime hoopis tàdi Rosinale kylla (òeldakse Rosa, aga tegelt pàris nimi on Rosina, nii armas). Tàdi oli haige, kuid jàime sinna mòneks ajaks lobisema, ta pakkus meile jààtist ja hiljem tulid kùlla ta tùtar ja tùtretùtar. Ohtusòògiks làksime mamma juurde ning hiljem veel venna perele kùlla. Koju jòudes olime kùll surmvàssud.
Terve reisi ajal oligi kòige àgedam seal teises rannas olla ning linnakesi uudistamas kàia. Meil on plaanis ka yks nàdalavahetus omaette kuskile minna, et saaks natuke ekstreemsemalt matkata ja telkida. Eks nàis...