La dolce vita

Minu tungival soovil läksime metsa,... aga see polnudki mets, vaid pigem oliivipuude aed/salu. Päike oli nii soe, et pidi särgiväele võtma. M näitas mulle, kus ta väiksena rattaga kimanud oli ja niisama turninud, vanast kirikust konte kaevanud, onne ehitanud, esimesi õllelonksusid võtnud ja niisama tsillinud. Ta rääkis, et kui seal mõnukord ka lund oli, siis nad lasid liugu suure pitsapannialusega! Itaallased.

ajatu eluviis

Külale oli nii kaunis vaade ja jalad kõmpisid lihasvalu trotsides ikka kõrgemale ja kõrgemale. Väitele, et see pole ikka see mets, mida mina arvasin, läksime veeeel kõrgemale ja üle järgmise künka (kus oli mõnikümmend meetrit metsa eestlaste mõistes) teisele poole orgu, kuhu oli jälle ilus, aga teistsugune vaatepilt.

Kirikukellad lõid ja kõik lõhnas nagu Eesti suveõhtu. Seal me siis jalutasime ja jõudsime kauni ja toscanaliku taluni, kus paabulinnud ringi lendasid ja külaarhitektuuri näha sai.. Tahaks kohe endalegi sellist kohta, kus päevad läbi veini juua ja viinamarju süüa. Seal külas sai pikalt mööda vanu teid kõnnitud ja väikseid talusid nähtud ja nauditud. Pean veelkord lisama, et see LÕHN, mis seal oli, tõmbas mu täiesti oimetuks.. väga mõnus selline rohu ja mulla värske õhk, mida mina seal Genovas olles küll nuusutada pole saanud.

Lõppude lõpuks, kui oli juba pimedaks läinud, olime päris kodu lähedal, võtsime espar'ist põtti ja koogimaterjali ja läksime õhtusöögiks valmistuma. Mina tegin kohalikest toiduainetest õunakoogi ja seejärel sõitsime, kõhud tühjad, Lele- parima sõpsi juurde õhtustama. Seal olid ka palju teisi ja peremees jõudis just kümne ahjusooja pitsaga koju, ning asusime lauda. Kõik jõid veini ka nagu ikka, välja arvatud...üks neiu. Luca ja Fransesca (üks hästi tore paar) tegid teatavaks, et nad ootavad last :) Mingiks hetkeks jäädi täiesti vait ja siis hakati noorpaari õnnitlema! Mina ei saanud midagi aru, sest parasjagu ei kuulanud ka, ja mugisin mõnuga oma pitsat! Pärast taipasin..Väga nunnu igal juhul!

Hiljem tulid veel teised suupisted- liha, juustud, leivad... ja dolce.. (magusoidud)

Õunaook ei tulnud minuarust väga hea, aga teised kiitsid (noh nagu ikka). Siis veel juustukook ning Arezzo parim jäätis: sokolaadi-, pistaatsia-, karamelli-, kohvi- pähkli- ja millega kõik veel. Pärast neid ülimaitsvaid asju kõik vaid ägisesid ja vajusid diivanitesse. Naudingute maa!

Jäime sinna viimastena ja seejärel läksime veel baari, et piljardit mängida (mida muidugi ei juhtunud), M. ajas seal vanade tuttavatega juttu ja mina mängisin kutsuga:

Iga kuu esimesel pühapäeval toimub Arezzos antikvariaadilaat, ehk siis kõik kesklinna tänavad on täis inimesi, kes müüvad vana mööblit, riideid, ehteid, MIDA IGANES. Ma usun, et ema läheks hulluks, kui ta sinna satuks (muidugi kui te tulete, läheme RAUDSELT sinna), sest juba mina olin omadega jumala koos, tahtsin ju ka üleelmisest sajandist toole ja kappe soetada...

Üllatus oli mu jaoks see, et linnas oli niivõrd palju rahvast nagu mõne festa ajal, aga M ütles, et see ongi hästi suur üritus ja et see on kuulus üle terve euroopa. Sellel päeval on absull kõik poed lahti + muud letid. Igaljuhul väga sügava mulje jättis. Ja mida ma veel märkasin, just Itaalia seisukohalt: et kõik inimesed siin linnas näiteks riietuvad viimase moe järgi, nad oleks justkui kuskilt seebikast välja karanud, kõigil on sonks peas ja meik näos. Aga mitte ülepakutult, vaid kõik on väga stiilne ja moekohane. Kusjuures nad on väga maitsekalt riides, enamasti ka rikkad, seda on NÄHA. Aga mõnus vaadata. Näiteks Genovas on pooled kohalikust rahvast välismaalased, ning väga erineva elustiiliga (hipid ja boheemlased), samuti on kesklinn meil suhteliselt räpane ja inimesed ka vaesemad. Siin aga, on kõik puhas ja kaunis ja mida kõike veel! Kõik näevad rõõmsad välja ja on näha, et nad ka elavad hästi. Samuti on Arezzo kuulus nii paljude asjade poolest. Näiteks filmiti siin "La vita é bella", mis on väga tuntud film, nägin ära kõik kohvikud ja paigad, kus filmi kedratud oldi.. siit pärit ka väga palju kunstiinimesi ja kuulsaid isikuid. Kesklinn on jäänud muutumata, kuid samas on ka palju juurde ehitatud ja piazzasid korda tehtud, nii et kõik näeks välja puhas ja perfektne.

Enne õhtusööki tegime veel väikest aperatiivot, mis minu arvates on nagu isu tekitamine ja nii (pähklid, juustud, sai, puuviljad jne), aga M ütles, et see on lihtsalt selleks ,et alksi juua! hahha.. Peale kaheksat olime õhtusöögiks kodus. Söögiajad on väga olulised ja hiljaks tavaliselt ei jääda, kuna see on nii oluline toiming. Näiteks üks tüüp, kellega me kohvikus istusime, ütles, et täna õhtul sööb ta oma vennaga pitsat. Nagu näha- väga tähtis värk. Aga vahva... ja muidui toit on ju imehea! Einestasime siis kõik koos ja muidugi on kõrvale on alati parim punane vein ja hiljem oli magustoiduks ka sellised kuulsad kõvad pähklitega küpsised (mamma tehtud), mida süüakse nii, et kastetakse likööri või tegelikult magusa veini sisse, et need pehmeks muutuksid. Veits palju nautisin kõike seda ja kui pärast kohvi juues ma vaikselt Michelele ütlesin, et ma olen vist purju jäänud, siis ta muidugi pidi seda ka emale ja vennale ütlema, mis oli nende jaoks väga naljakas. "HA-HA" (nagu Reti ütleb) :D

Einoh ütleme nii, et Itaalia on loodud naudingute jaoks. Pidevalt enjoy, enjoy... Mul on muidugi Michelega vedanud, sest enamus erasmuse üliõpilasi söövad ja joovad odavat ja mitte nii head toitu, kui mina siin!! Muidugi olen ka veits nagu turist, kellele kõik tasuta ette-taha ära tehakse ja näidatakse.
Oeh, aga ega see õnn siis igavesti kesta! Homme sõidan Genovasse ja hakkan jälle vaest üliõpilaselu elama.
Pean veel mainima, et tegelikult on mul ka seal vedanud, korterikaaslastega, kes on kirglikud gurmaanid (itaallased parimate toiduainete kodulinnadest), tänu kellele ma saan ka buffalo mozzarellat (see päris), oliivileibasid, lihhi ja juustusid süüa, mis on kõik põllumajanduslik toodang ja väga kvaliteetne. Oh-jah, mida elult veel tahta!

ahjulasanje

prosciutto- the best

Aga ma õpin ka. Tulemas on üks eksam, milleks ma pean tegema kriitilise analüüsi ühe modernse pargi kohta Genovas. Aga see on kuu lõpus. Ja siis teeme Luigiga ühte pargiprojekti märtsi lõpuks ning siis veel kahe tsikiga veel ühte projekti, aga see tähtaeg on alles suvel. Vot nii. Varsti, märtsist algab ka uus semester.


Kui SIIA vajutate, siis saate veel pilte näha!